Pandeemiakriisi alguses kostus naabritelt palju küsimusi ja kriitikat Rootsi valitud leebe piirangupoliitika suunal. Kas vastastikune mõistmine on praegu paranemas?


Tegelikult on meil kogu aeg olnud samad eesmärgid, mis teistel riikidel: elude päästmine, tervishoid, haavatavate inimrühmade kaitsmine ja haiglasüsteemi ettevalmistamine pandeemiaga toimetulekuks. Teiste riikidega võrreldes oleme teinud teisit peamiselt kahte asja. Esiteks oleme oma lasteaiad ja koolid kuni keskastmeni kogu aeg lahti hoidnud. Ja teiseks, riigi täielikku lukkupanemist pole meil olnud.

Samas on meil kehtestatud niihästi ametlikud korraldused kui ka suunised, mis puudutavad näiteks vähimagi sümptomi korral koju jäämist, sotsiaalse distantsi hoidmist, kätepesu ja nii edasi. Oleksin algusest peale lootnud, et neid suuniseid ja korraldusi hakatakse kohe riikide vahel koordineerima, nii et piiride sulgemine polekski vajalik. Eriti suuri raskusi valmistavad reisipiirangud piiriäärsetele elanikele.

Kui optimistlik olete, et Euroopa Komisjoni katsed ühise piirangupoliitikani jõuda kannavad vilja?

Komisjon on seadnud endale keerulise eesmärgi, aga on tervitatav, et nad vähemalt üritavad koordineerimist parandada. Tegelikult arvan ma praegu juba, et hakkame lähenema [kriisi] lõpule. Mitte veel tänavu sügisel, aga võib-olla juba järgmisel aastal võib meil juba olla vaktsiin ja saame naasta normaalse elu juurde.

Kuidas on piirangud mõjutanud Rootsi kaubavahetust? Meie kahepoolne import-eksport on saanud juba tugeva löögi.

Meie rahvamajanduse kogutulu langes [teises kvartalis] enam kui 8% võrra, nii et Rootsit tabanud majanduslik löök on täiesti selge. Osa sellest langusest puudutab kaubandust ja on muidugi tingitud ekspordipiirangutest, ettevõtlusega seotud inimeste vähenenud võimalusest välismaal käia ja nii edasi. Üritame nüüd kõike uuesti ja paremini üles ehitada, kasutades muu hulgas majanduse stimuleerimist Euroopa ja siseriiklike taastumispakettide näol. Et saaksime normaalse elu juurde naasta.