Läti valitsus teatas reast eranditest Eesti elanikele olukorras, kus Balti mull lakkab olemast
Kuigi Läti valitsus otsustas kohtumisel, et Eestile ja Leedule enesekarantiini nõuet järgmise seitsme päeva jooksul veel ei kehtestata, otsustati naaberriikide nakkuskordajat arvestades juba paika panna kava, mida rakendatakse juhul, kui olukord peaks n-ö Balti mulli lõhkemiseni jõudma.
14-päevast isoleeritust ei kohaldata Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja alaliste elanike suhtes, kes ületavad igapäevaselt Läti maismaapiiri seoses tööhõivega, kui piiriületus on vajalik põhiliste töö- või teenistusülesannete täitmiseks, või hariduse omandamisega, mille puhul on vajalik haridusasutuse väljastatud tõend seal õppimise kohta. Erand kehtib ka alaealise õppija või erivajadustega täisealise õppija saatjale, vahendab Läti Delfi.
Ühtlasi ei laiene 14-päevane eneseisolatsiooni nõue inimestele, kes on transiidil läbi Läti või ületavad piiri seoses lähedaste hooldamise, matuste korraldamise (sh matustel osalemise) või tervishoiuteenuse saamisega vastava loa alusel. Viimastel juhtudel tuleb Lätis viibijatel vältida avalikke kohti, kohtumisi teiste inimestega ja kanda näomaski, kui see on võimalik.
Vastavaid abinõusid tuleks rakendada ka töökohustuste täitmisel või teenuste osutamisel, kuid igasuguste haigustunnuste ilmnemisel tuleb viivitamatult tagada eneseisolatsioon ja pöörduda arsti poole.
Transiidi puhul on võimalik kahenädalast eneseisolatsiooni nõuet vältida juhul, kui pärast Läti territooriumile sisenemist lahkutakse sealt 12 tunni jooksul ning sinna ööbima ei jääda, teatas valitsus.
Läti peaminister Krišjānis Kariņš ütles sel nädalal, et seoses COVID-19-sse haigestumuse kasvuga Leedus ja Eestis võib lakata juba õige pea n-ö Balti mull olemast.
Balti mull tekkis mais, kui kolm Balti riiki olid esimeste hulgas, kes avasid Euroopa Liidu sees liikumiseks piirid. Eesti, Läti ja Leedu kodanikud võisid kolme riigi piires liikuda ilma vajaduseta eneseisolatsiooni jääda.
Üleeile teatas Läti välisministe r Edgars Rinkēvičs, et haigestumus Leedus jõudis 16,28 juhtumini 100 000 elaniku kohta ja Eestis 14,72 juhtumini 100 000 elaniku kohta, mistõttu on oht, et mõlemad muutuvad lähiajal Läti jaoks kõrgenenud riskiga riikideks.
