Liubakova kirjutas Washington Posti veergudel, et kui aastaid on Valgevene president Aljaksandr Lukašenka Venemaa kallal näägutanud ja lubanud, et Valgevenest ei saa kunagi Venemaa osa, siis nüüd on kõik muutunud - president Lukašenka on ise pöördunud Venemaa president Vladimir Putini poole abipalvega.

"Ärge aga oodake, et Valgevenes mängitaks läbi Ukraina 2014. aasta sündmustik, kus Putin saatis "väikesed rohelised mehikesed" - Vene väed ilma embleemideta - Krimmi," kirjutas Liubakova.

Tema sõnul ei toimiks see seetõttu, et sõjalist invasiooni oleks Valgevenes keeruline õigustada. "Üle Valgevene puhkenud protestid ei ole venevastased, aga need ei ole ka venemeelsed. Viimane Valgevene Teaduste Akadeemia sotsioloogide juunis läbi viidud uuring näitas, et vähem kui seitse protsenti Valgevene elanikkonnast soovib, et nende riik saaks Venemaa osaks," märkis Liubakova. "Miks peaks Putin saatma sisse oma väed, et “päästa” riik, kus keegi teda päästjaks ei taha? Venemaa sissetung liidaks valgevenelasi veelgi, seekord Moskva vastu."

Tema sõnul annab see Kremlile igasuguse stiimuli tegutseda varjatult. "Ja tegelikkuses on Venemaa agendid juba hakanud saabuma - Valgevene riigitelevisiooni," tõi Liubakova näite.

"Valgevene ringhäälinguorganisatsiooni töötajad streikisid 14. augustist 19. augustini, et protestida tsensuuri ja valimiste vastu, mida peetakse laialdaselt võltsituteks.Kuid viimase nädala jooksul on allikad ettevõtte peakorteris teatanud vene keelt kõnelevate võõraste sissevoolust, kes on võtnud koha sisse streikijate asemel," kirjeldas Liubakova. "21. augustil tunnistas ka Lukašenka ise, et kutsus tõepoolest Vene ajakirjanikud riigitelevisiooni ja oma pressiteenistusse tööle."

Naise sõnul oleks Lukašenka režiimil keeruline tagada oma eksistentsi ilma riikliku televisioonita, mis on paljude valgevenelaste jaoks peamine uudisteallikas ja üks tema peamisi propagandatööriistu. "Valgevene meediatöötajate pelk asendamine venemaalastega ei ole aga kaugeltki olulisim aspekt selle loo juures. Uustulnukad levitavad juba venemeelset narratiivi ja desinformatsiooni," selgitas ta, tuues näiteks välja mõeldud konflikti riigi ida- ja lääneosa vahel.

"Lukašenka vaikiva aktsepteerimise ja Putini rahaga muutuvad Kremli-meelsed seni tõrjutud organisatsioonid nähtavamaks. Tegelikult see juba toimub," tõdes Liubakova. "Vene lipud ja vene rahvuslaste rühmitustesse kuuluv sümboolika ilmusid hiljuti Lukašenkat toetavatele meeleavaldustele. Isegi kui Valgevene on nüüd kaugel sellisest sekkumisest, mida Moskva on Krimmis ja Ida-Ukrainas kasutanud, edendavad Valgevene venemeelsed organisatsioonid kindlasti sügavamat integratsiooni ja annekteerimist või, kui see ei õnnestu, üritavad riiki jagada ja nõrgestada."

Arvestades, et Lukašenka töötab kõigi vastandlike arvamuste mahasurumiseks riiklikus meedias, jääb Liubakova sõnul riigi sisemisele kodanikuühiskonnale vähem ruumi nende narratiivide vastu võitlemiseks.

"Eeldage, et Venemaa võimendab oma domineerimist ka teistes valdkondades. Valgevene on juba peaaegu täielikult majanduslikult Venemaast sõltuv. Kahel riigil on ühine õhutõrje ja välispiiride kontrollsüsteem. Venemaal on Valgevenes kaks sõjaväeinstallatsiooni. Enamik Valgevene armee relvi on pärit Nõukogude Liidust ja Venemaalt ning Vene arendajad kontrollivad varustuse operatsioone Valgevenes," kirjeldas Liubakova.

Ühtlasi näib, et Putin on ainus liider, kellega Lukašenka on viimastel päevadel rääkinud. "Lukašenka on järjekindlalt keeldunud vastamast välisjuhtide kõnedele. Selle asemel tuli Prantsuse president Emmanuel Macronil ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkelil Valgevenes valitsevat olukorda arutada Putiniga," nentis ajakirjanik.

Liubakova usub, et Putini õudusunenägu on demokraatlik, läänemeelne Valgevene, mis keerab selja oma kauaaegsele liitlasele. "Lukašenka on hoiatanud, et kui Valgevene opositsiooniliikumine õnnestub, ootab “värvirevolutsioon” ka Putinit. Seda võib ka Putin ise karta," leidis ta.

Ajakirjaniku sõnul võib Putin lõpuks otsida endale usaldusväärsema ja vastuvõetavama partneri, kes asendaks lõhestatud riigi nõrka valitsejat.

"Hübriidne lähenemisviis, mis lükkab kõrvale täiesti ilmse sõjalise sekkumise, võib toimida suurepäraselt," hoiatas Liubakova Washington Posti veergudel.