Vastuhakuga ühines ka mitmetuhandepealine kollektiiv Minski Traktoritehasest - juba nõukogude ajast tuntud tööstusettevõte, mille põllutöömasinad on üks Valgevene tuntumaid kaubamärke. Viimased esitasid juhtkonnale ultimaatumi: kui uusi ja õiglasi valimisi välja ei kuulutata, alustavad nemad streiki.

"Me keeldume tööle tagasi minemast," ütles üks töölistest, 35-aastane Sergei Drilevski. "Inimesed keelduvad seda presidenti tunnistamast. Ta on ebaseaduslik.”

Ühismeedia kaudu levisid kaadrid transiiditöötajate ja autotootjate sarnastest protestidest. Töö seiskus nii naftatöötlemistehastes kui väetisi ja veoautosid tootvates tehastes. Uue rahulolematuse kõmin riigiettevõtetes näis olevat ajendatud neljapäeval sotsiaalmeedia vahendusel avalikuks saanud tõenditest laialdasest politseivägivallast protestijate vastu.

"Need inimesed olid halvemad kui natsid," ütles 58-aastane Minski traktoritehase galvaniseerimiskoja juhataja Anatoli Los. "Me ei saa enam niimoodi elada."

Tehase töötajatele järgnesid tuhanded teised meeleavaldajad, kes kogunesid reede õhtul Minski iseseisvusväljakule. Politsei ei üritanud meeleavaldajaid kohe vägivallaga laiali ajada, mis paljude meeleavaldajate sõnul oli tänu tehasetöötajate kohalolekule.

“Aitäh, tehased,” skandeerisid protestijad.

Järgmised päevad on Lukašenka jaoks kriitilised, kuna pikka aega Euroopa viimase diktaatorina tuntud autoritaarne valitseja püüab võimust kinni hoida, hoolimata suurimast rahva ülestõusust tema 26-aastase valitsemisaja jooksul.

Tema valitsus pakkus reedel välja lepitusliku žesti, lubades kinnipeetud meeleavaldajad vabastada, kuid tegi ühtlasi selgeks, et Lukašenka ei kavatse nende nõudmistele alluda: keskvalimiskomisjon teatas eelmisel pühapäeval toimunud presidendivalimiste lõplikud tulemused, mida kriitikud peavad jultunult võltsituks.

Lukašenka kogus 80 protsenti ja opositsiooniliidriks tõusnud endine kodune ema Svetlana Tsihhanovskaja 10 protsenti häältest, teatas riigi kontrolli all olev valimiskomisjon.

Tsihhanovskaja, kes toetajate sõnul sunniti võimude poolt teisipäeval riigist Leetu lahkuma, kutsus üles sel nädalavahetusel uusi proteste korraldama. Ta nimetas end valimiste tegelikuks võitjaks, innustades ametivõimudega dialoogi astuma, ja ütles, et moodustab võimu rahumeelse üleandmise tagamiseks koordinatsiooninõukogu.

"Valgevene ei taha enam kunagi elada oma eelmiste valitsejate all," ütles Tsihhanovskaja videopöörumises. "Enamik inimesi ei usu tema (Lukašenka) võitu."

The New York Timesi teatel näib, et riigi sõjavägi ja mõjuvõimsaid julgeolekuteenistused on endiselt Lukašenka kontrolli all, kuid tema positsioon on viimastel päevadel nõrgenenud. Murdepunkt saabus neljapäeval, kui kinnipeetud protestijaid hakati vanglast vabastama ja nad demonstreerisid avalikkusele oma jubedaid haavu ning rääkisid aset leidnud jõhkratest peksmistest ja ülerahvastatud kambritest.

Võimude vägivald andis värske tõuke sellele, millele mõned protestide korraldajad olid kogu nädala sotsiaalmeedias üles kutsunud, esialgu küll vähese eduga: üldstreigile.

Tehasetööliste protestid kujutavad Lukašenkale erilist ohtu, kuna riigiettevõtted toodavad üle poole kogu riigi tööstustoodangust. Hiiglaslike nõukogudeaegsete tööstusmonstrumite ärihaide käest eemalehoidmine on Lukašenka jaoks olnud teatav uhkus, terav kontrast “oligarhidele”, kes võtsid üle suure osa naabruses asuvate Venemaa ja Ukraina majandustest.

Töölised mitmel pool Minskis arvasid, et tekkinud olukord on Lukašenka enda süü. Nad ütlesid, et on vihased korrakaitsjate poolt rahumeelsete meeleavaldajate vastu suunatud rünnakute pärast, ja nõudsid kõigi kinnipeetud meeleavaldajate viivitamatut vabastamist ja märulipolitsei eemaldamist tänavatelt.

Ligikaudu pooled Minski Traktoritehase töötajatest lahkusid reedel oma tööpostilt, ütles Aleksei Pavlovitš. Tehases, mis on üks maailma suurimaid põllumajandustehnika tootjaid, töötab üle 15 000 inimese.

Vabriku juhataja Vitali Vovk üritas inimesi maha rahustada, kuid pärast seda, kui ta toimuvat ebaseaduslikuks meeleavalduseks nimetas, kõlas protestijate kisakoor. Ta ütles, et töötajate nõudmised on poliitilised ja ta võib need edasi anda ainult Valgevene valitsuse kõrgetele liikmetele.

Hiljem tuli tehasesse töötajatega rääkima Valgevene peaminister Roman Golovšenko, ütles Drilevski.

"Pärast seda, kui ta keeldus ajakirjanike juuresolekul meie küsimustele vastamast, otsustasime hakata marssima valitsuse peahoone poole," ütles tööline telefoniintervjuus. Fotodel oli näha sadu traktoritehase töötajaid, kes marssisid kesklinna poole.

Ka teiste tehaste töötajad nii Minskis kui mujal Valgevenes kaalusid streikimist. Minski autotehases toimus reedel massikogunemine, teatasid tehasest välja tulnud töötajad.

Pärast laialdast politseivägivalda sel nädalal tõmbusid võimud neljapäeval tagasi ja lubasid üle kogu riigi rahumeelsetel protestidel toimuda. Reedel olid Minski tänavad täis inimesi, kes marssisid lilledega ja lehvitasid mööduvatele autodele.

Mõned kõrgemad ametnikud tegid lepitavad märkusi; siseminister Juri Karajev vabandas isikute ees, kes "sattusid selle kõige keskmesse", mida ta kirjeldas kui politsei õigustatud reageeringut vägivaldsetele protestidele.

Siseministeerium teatas ühtlasi, et tegeleb võimalikult kiiresti kinnipidamiskeskuste ülerahvastatuse probleemi lahendamisega ning on juba vabastanud 2000 inimest.

Lukašenka aga pisendas reedel tele-eetris ehitustööstuse ametnikega rääkides streikide suurust, kuid hoiatas, et tegevus on kasulik Valgevene majanduskonkurentidele Venemaal ja läänes. Ta avas kohtumise ärritunud sõnavõtuga, et lükata ümber kuuldused enda surmast.

"Alustuseks: ma olen praegu elus ja ma pole riigist lahkunud," ütles Lukašenka.