Kurikamees ja roimar Urmas Einroos sooritas vanglas enesetapu

21. juulil teatas vanglate pressiesindaja, et Tartu vanglas oli päev varem teinud enesetapu 46-aastane vang, keda oli karistatud mitme isikuvastase, avaliku rahu vastase ja varavastase kuriteo eest. Postimees kirjutas täna, et tegemist oli tuntud kurikamehe ja roimari Urmas Einroosiga.

Urmas Einroosi mõisteti mullu juunis süüdi piinaval viisil tapmises, vägistamises, kehalises väärkohtlemises, vabaduse võtmises, avalikus varguses ja avaliku korra raskes rikkumises. Liitkaristusena saadeti mees 20 aastaks vangi.

Süüdistuse järgi peksis ja piinas ta 13. augustil 2017 mitme tunni jooksul Tallinnas Vabaduse puiesteel asuva elumaja korteris oma endist elukaaslast. Uurimisel kogutud tõendid viitavad sellele, et pärast peksmist ja sellele järgnenud vägistamist viis süüdistatav naise autoga Paunkülas asuva veehoidla juurde, kus jätkas naise peksmist ning lõpuks kägistas ohvri surnuks.

Avaliku korra rikkumine leidis süüdistuse kohaselt aset 5. mail 2016 Tallinnas Lasnamäel, kus Urmas väljus ta oma sõidukist võttes kurikataolise eseme, millega ähvardas teises autos olnud meest.

Süü tõendamisel osutusid olulisimateks tõenditeks süüdistatava enda filmitud videod toime pandud kuritegudest. Meedias varem liiklusraevutseja ja kurikaga vehkijana tuntust kogunud Einroosi autost leidsid uurijad lõhutud telefoni, mille mälukaardilt suutsid eksperdid taastada hulga videoklippe, mida oli isegi kogenud uurijatel raske vaadata. Klipid näitasid kogu õudust ja valu, mida pidi elu viimasel päeval kannatama naine, kes oli oma piinajale vaid head soovinud.

Einroos on kohtus rääkinud, et tundis ohvrit kümme aastat. Kogu selle aja oli naine teda omakasupüüdmatult armastanud ja hoidnud. Nagu prokurör Natalia Miilvee kohtusaalis sõnastanud on, oli naine Einroosi jaoks olemas, kui mehel oli raske ja ta vajas abi, kuid olukorra paranedes visati naine alati kõrvale. Prokuröri sõnul oli naiste ärakasutamine Einroosi käitumismuster.

Einroos on kohtus rääkinud, et on elus viis korda kihlatud olnud, neist kaks korda 2017. aasta suvel: juulis kihlus ta ühe naisega, augusti alguses teisega ja süüdistuse järgi tappis augusti keskel kolmanda naise, kes temasse samuti armunud oli.

Enne oma surma oli tapetu Einroosi oma kodus hooldanud üheksa kuud, mil mees bipolaarse isiksusehäire tõttu eluga hakkama ei saanud. Tapetu juurest kolis Einroos välja paar kuud enne saatuslikku pühapäeva.

Ka tapmisele eelnenud õhtul läks Einroos ohvri juurde seetõttu, et mujale polnud tal minna – jälle oli kihlus lõppenud. Ja naine võttis ta taas südamlikult ja soojalt vastu. Einroos märkis, et tal oli psühhoos ja haiguse maniakaalne periood. „Hakkasin nägema numbrite seoseid kaheksandiksüsteemis,” selgitas ta. „Poes nägin pudeleid kaheksandiksüsteemis, autos vaatasin, et uksed on ka kaheksandiksüsteemis. Hääli ei kuulnud.”

Mis täpselt järgmisel päeval jõhkrate sündmusteni viis, jäigi suuresti selgusetuks – Einroosi sõnul püüdis ta naisest kurja vaimu välja ajada. „Tahtsin teda teatud asju tunnistama panna. Ta oli ebausklik. Mulle jäi mulje, et ta tahab mind omada,” selgitas mees kohtus.

Hoolimata kohtus ette mängitud videotest, millel Einroos ohvrit jõhkralt piinab ja vigastab, on Einroos kohtus korduvalt väitnud, et tema ei teinud naisele midagi.

Einroosi kaitsja Aivar Ennok on kohtuprotsessi vältel rõhutanud, et tegemist on vaimuhaige inimesega. Korduvad kohtuekspertiisid tunnistasid Einroosi siiski simulandiks.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus tegude raskust ja lähtus asjaolust, et süüdistatav oli eelnevalt kriminaalkorras karistamata. Kohus väljendas, et peamiseks tõendiks kohtuotsuse langetamisel kujunesid videod, mis Einroos ise oma mobiiltelefoniga filmis.

Karistus kujunes järgnevalt: vägistamise ja kehalise väärkohtlemise eest mõisteti mehele nelja-aastane vanglakaristus, vabaduse võtmise eest mõisteti talle kolme-aastane vanglakaristus, varguse eest üheksa-kuise vangistusega ning mõrva eest 18-aastase karistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus niisiis Einroosile 20 aastat.

Muidu kohtusaalis alati bravuurikalt käitunud Einroos oli sel korral tasane ning kuulas oma kohtuotsuse ära vaikides. Varasemalt on ta näiteks palunud oma ohvrile korraldada kohtusaalis leinaseisak, ilmunud välja erinevate soengutega olles kord blond ja siis kiilas, on taodelnud seda, et hukkamiskomando ta maha laseks ning nõudnud, et ta viidaks vanglast hullumajja. Ta ei reageerinud, kui temalt küsiti, kas kaebab otsuse edasi.

Kurikamees Einroos

2016. aastal vallutas Einroosist tehtud video sotsiaalmeedia. Videost on (vt all) näha, kuidas Tallinnas Laagna teel tekitab hõbedase Kia juht esmalt liiklusohtliku olukorra, kui surub end viimasel hetkel üle kahe sõidurea sillale pööravale teele. Seejärel peatab Kia juht oma auto keset sõiduteed, astub autost välja, kurikas käes, ning kostitab tema järel seisma jäänud masina juhti räige sõimuga.

Mees mõnitas autos viibijaid esmalt nende venekeelsuse eest, lubas hoolitseda, et nood enam Eestimaal ei saa vabalt liikuda, nõudis nende isikuandmeid ja pildistas nende autot.

KIA juht ehk nn "kurikamees" Urmas rääkis hiljem Õhtulehele, et tal oli autoga sõites GPS-seade peal, kuhu oli pannud sihtkohaks konkretse aadressi, kuhu ta jõudma pidi.

Nii, ja siis ma sõitsin Lasnamäe kanalisse ja soovisin – nagu ka video pealt on näha, minu ees oleva auto järel – pöörata paremale maha," räägib Urmas (videos ei tee ükski teine auto parempööret üle kahe rea ja pideva joone – toim).

"Vahe oli põhimõtteliselt peaaegu viiekümnemeetrine, aga ta sõelus selle hästi kiiresti kinni," rääkis Urmas.

Kurika kasutamise kohta ütles ta aga, et oli selle ostnud 14 euro eest tund aega varem poest ja mitte sellepärast, et kellelegi kallale minna, vaid kuna tahtis koos oma perega pesapalli mängida.

"Välja võtsin ma ta seepärast, et tahtsin sellele inimesele mõjuda nii, et ta saaks aru, ja teinekord parandaks oma käitumist, sest sellised sõeluvad kogu aeg linna vahel niimoodi ringi!" nurises Urmas.