Arvutikuriteo ettevalmistamise eest mõistis kohus Einastole kaks aastat vangistust. Kuritegu seisnes täpsemalt selles, et mees valdas vähemalt alates 2013. aasta veebruarist kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 08. mail 2018 talle kuuluvas arvutis vähemalt 5 erinevat temale mittekuuluvat krüptoraha ja veebimajutuse keskkondadega seotud andmebaasi koos neis sisalduvate kasutajatunnuste ja paroolidega.

Kohus mõistis ta süüdi ka samal perioodil toime pandud arvutikelmustes, millega tekitas kahju kogusummas 28 417,95 eurot ning mõistis talle selle eest karistuseks 3 aastat vangistust.

Samuti mõistis kohus Einasto süüdi selles, et ta hankis ebaseaduslikult arvutisüsteemidele juurdepääsud kaitsevahendi kõrvaldamise teel - karistuseks veel 3 aastat vangistust. Sealhulgas mõistis kohus Einasto süüdi suures ulatuses rahapesu toimepanemises ja mõistis talle karistuseks 4 aastat vangistust.

Liitkaritusena mõisteti talle lõplikult ärakandmisele 4 aastat, 5 kuud ja 26 päeva vangistust.

Dennis Einasto kuritegelikul teel saadud rahaga segunenud raha käive oli 3 245 788,31 eurot, millest on õnnestunud tuvastada 28 417,95 euro päritolu.

Kohtu all oli ka Madis Einastot (57), keda süüdistati samuti suures ulatuses rahapesu toimepanemises. Tänase kohtuotsusega mõisteti tema agarahapesus õigeks, kuna ei olnud tuvastatud kuriteokoosseisu subjektiivne koosseis.

Kohtuotsus pole jõustunud. Kohtuotsust saab vaidlustada apellatsiooni korras.

Riigiprokurör Piret Paukštyse sõnul on prokuratuuril hea meel, et kohus nõustus suures osas prokuratuuri seisukohtadega selles mahukas ja õiguslikult keerulises kriminaalasjas.

"Tänase kohtuotsusega on tõendamist leidnud, et Dennis Einasto pani toime rahvusahelise ulatusega küberkuritegusid ja suures ulatuses rahapesu, mille toimepanemisest saadud tulu kohus konfiskeeris.

Kuigi kohus ei nõustunud prokuratuuriga Madis Einastole etteheidetavates tegudes, on prokuratuur rahul, et kohus mõistis ka temalt välja kuritegelikul teel saadud tulu."