Kui Tiido ütleb, et suhted Eesti ja Soome vahel on halvenenud ja seda seetõttu, et parempopulistlik erakond EKRE on Eesti valitsuses, lihtsustab ja liialdab ta, märgib Antell.

Antelli sõnul Tiido mitte ainult ei usu Eesti traditsioonilisse välispoliitilisse liini, vaid on osalenud ka selle kujundamises.

Sellel liinil on olnud kõigutamatu toetus Eesti erakondade hulgas pooleteise erandiga, kirjutab Antell.

Üks on rahvuskonservatiivne EKRE, mis on Antelli sõnul Euroopa Liidu vastane ja meenutab oma maailmanägemises Põlissoomlasi. Pool on Antelli hinnangul aga peaminister Jüri Ratase Keskerakond, mida peetakse sageli Venemaale lähedaseks.

Pärast Ratase peaministriks saamist 2016. aastal on aga tema valitsused alati järginud Eesti kindlaks kujunenud välis- ja julgeolekupoliitilist liini.

Antell leiab, et Tiidol võib olla põhjust olla kahtlustav valitsuse suhtes, mida juhib Keskerakond ja kus EKRE on suuruselt teine erakond, aga on liiga vara öelda, et mingit kahju oleks juba tekitatud.

Tegelikkuses on EKRE mõju välis- ja julgeolekupoliitikale marginaalne, usub Antell, sest skeptikute rahustamiseks andis Ratas kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi väikseima koalitsioonierakonna Isamaa juhtuda.

Antell juhib tähelepanu kaitseminister Jüri Luigele, kes ütles ametisse astudes, et võttis ameti vastumeelselt vastu, et tagada, et valitsus ei kahjustaks Eesti kaitsepoliitikat.

Seda teab suur hulk informeeritud diplomaate, poliitikuid ja ametnikke, kes vastutavad Soome suhete eest Eestiga, märgib Antell.

Antelli sõnul ei ole EKRE Eesti välis-, Euroopa Liidu ega Soome-poliitikat mingil olulisel moel muutnud.

Suurem probleem kui EKRE on aga Antelli arvates Eesti välisminister Urmas Reinsalu.

Mitmed diplomaadid, eksperdid ja ametnikud on Antelli sõnul talle viimase aasta jooksul öelnud, et Reinsalul on tendents avalikel esinemistel tülisid tekitada.

Muu hulgas on see Antelli sõnul viinud selleni, et Reinsalu on tekitanud vaidlusi kolleegidega Soomes ja Euroopa Liidus liiga suurustleva sõnakasutusega. Kaudselt tähendab see seda, et teiste riikide kolleegid on mõnikord sattunud halvemasse valgusse.

Antelli hinnangul ei näi Soome peaminister Sanna Marin inimesena, kes võtaks Eesti siseministri Mart Helme jutte huulepulgavalitsusest ja müüjatüdrukust tõsiselt. Samuti ei ole Marin käitunud peaministrina, kes lubaks isiklikel sõnavõttudel mõjutada Soome kogu Eesti-poliitikat.

Võttes arvesse ka reaktsioone Eestis Tiido avaldustele intervjuus Svenska Ylele, tundub see Antelli sõnul pigem sisepoliitilise algatusena.