Tänase strateegia autorid Rootsi terviseametis väitsid sel nädalal, et koroonaviiruse immuunsustase Stockholmis võib olla juba 40 protsenti ja see tõotab mängida suurt rolli haiguse tõrjumisel, kirjutab Politico.

"Oleme selgelt jõudnud väga märkimisväärse tasemeni," ütles peaepidemioloog Anders Tegnell ajakirjanikele. "Vähenemine (nakatunute arvus), mida me praegu näeme, viitab kindlalt väga suurele immuunsusele elanikkonnas."

Tegnelli avaldus näis olevat haruldaselt hea uudis riigis, mis on olnud tunnistajaks kõrgele nakatumismäärale ja paratamatult tekkinud lootusele, et nn karjaimmuunsus võib olla lähedal. Varasemad hinnangud eeldasid, et karjaimmuunsuse määr võib olla umbes 45–50 protsenti elanikkonnast.

Kriitikud olid aga kärmed seadma Rootsi terviseameti väited kahtluse alla.

25 Rootsi arsti ja teadlast avaldasid avaliku vastulause, milles ründasid valitsuse lähenemisviisi viiruse vastu võitlemisel ja väitsid immuunsuse määra olevat terviseameti väidetud näitajatest tunduvalt madalamal - võimalik, et isegi 10 protsendi juures.

Kirja üks autoritest, viroloog Lena Einhorn tunnistas, et COVID-19 nakatunute ja suremuse määrad Rootsis langevad, kuid vaidlustas väite, et selle puhul on oluliseks teguriks immuunsus.

Ta tõi olulisemate teguritena välja paremad hügieeniprotseduurid hooldekodudes ja asjaolu, et paljud rootslased on kolinud suvekodudesse, praktiseerides sel moel sotsiaalset distantseerumist.

Foto: Scanpix

"Põhjused on mitmesugused, kuid on ebatõenäoline, et karjaimmuunsus mängiks olulist rolli," sõnas Einhorn Politicole.

Ta ütles, et terviseameti metoodika on kaheldav. Vaid pool immuunsushinnangust tulenes antikehade positiivsetest testidest, mida peetakse selgeks märgiks, et inimesel on olnud koroonaviirus ja ta on sellest taastunud. Ülejäänud pool hinnangust on seotud immuunsussüsteemi vähem arusaadavate osadega, mille tulemusel arvatakse, et patsient on immuunne, kuigi ei ole positiivne koroonaviiruse antikehade suhtes.

Einhorn märkis, et see viitab "täiesti tõestamata oletusele".

Rootsis toimuv arutelu näitab, kui palju on endiselt teadmata ajal, mil pandeemia endiselt üle maailma probleeme külvab. Koos sellega, kuidas immuunsust ja karjaimmuunsust kõige paremini hinnata, jääb põhiküsimuseks ka see, kui kaua immuunsus kestab ja mõnel puhul, kas see üldse eksisteerib.

Foto: Scanpix

Rootsi epidemioloog Tegnell ütles ajakirjanikele, et tema juhitav terviseamet töötab eeldusel, et viirusest taastunud isikud on immuunsed ja immuunsus kestab vähemalt kuus kuud.

Tegnell ütles Politicole, et haiguse ebaühtlane levik raskendab immuunsuse taseme mõõtmist. "Kogume nüüd palju erinevaid proove ja proovime neid kokku panna," märkis ta.

Viimane konflikt immuunsustaseme üle on osa laiemast vaidlusest, mis sai alguse pandeemia algusaegadel, kui riik otsustas sealse tervisameti juhtkonna soovitusel muust maailmast erineva tee valida.

Kui naaberriigid, nagu Norra ja Taani, sulgesid koroonaviiruse leviku peatamiseks kiiresti koolid ja ettevõtted, hoidis Rootsi ühiskonna suuresti avatuna, öeldes, et püüab saavutada viiruse aeglase ja kontrollitava leviku.

Hulgaliselt kriitikuid, kellest mõned on samad eksperdid, kes kirjutasid alla sellenädalasele vastulausele, ütlesid, et valitsus viib Rootsi katastroofini.

Nad märkisid, et varajasest ühiskonna lukkupanemisest hoidumine oli viga, samamoodi nagu ka soovimatus muuta näomaskid kohustuslikuks ning teostada ulatuslikku nakkuskontaktide jälgimist ja rakendada karantiini.

COVID-19 tagajärjel elujätnute arv miljoni inimese kohta Rootsis - 561 - jääb alla Euroopa kõige rängemini kannatanud riikidele, sealhulgas Ühendkuningriigile ja Hispaaniale, kuid on kasvanud peaaegu 12 korda kõrgemaks kui Norras ja umbes 10 korda kõrgemaks kui Soomes.

Rootslastel ei ole endiselt võimalik reisida mitmetesse Euroopa riikidesse, sealhulgas teistesse Põhjamaadesse Norrasse, Taani ja Soome.

Kuid Tegnell seisab endiselt senise strateegia taga, öeldes, et kuigi immuunsuse määra on raske täpselt kindlaks teha, on koroonaviiruse juhtude arvu hiljutine langus hea uudis ja toetab mõningal määral tema lähenemisviisi.

"See näitab, et ka Rootsi strateegia suudab saavutada väga kiire languse samasugusel moel, nagu üleriigilised karantiinid," ütles ta.