Ka ühiskonna seisukohalt tähtsate tegevuste tagamine on olnud Löfveni sõnul oluline. Peaministri sõnul on tulnud vähendada koroonakriisi palgatöötajatele ja ettevõtetele tekitatud kahju, vahendab Yle Uutiset.

Rootsis on piirangud olnud paljuski naaberriikidest lõdvemad ning näiteks koole või restorane kevadel erinevalt paljudest teistest riikidest ei suletud.

Löfven tunnistas ajalehele Aftonbladet antud suures intervjuus, et eakate eest hoolitsemises on olnud probleeme, aga siiski ei saa tema arvates öelda, et Rootsi heaoluriik oleks koroonaviirusega võitlemisel ebaõnnestunud.

„Nüüd näeme, et [nakatumiste] arv langeb selgelt. Suurendame testimist. Intensiivravi vajavate raskelt haigete arv väheneb, surmajuhtumite arv langeb,” ütles Löfven.

„Üle 5000 inimese on surnud... soovin, et nii ei oleks pidanud minema,” lisas Löfven siiski.

Löfveni arvates on nüüd põhjust pöörata tähelepanu Rootsi õnnestumistele koroonakriisi ajal. Ta tõstis esile selle, et intensiivravikohtade arv on enam kui kahekordistunud.

Löfveni arvates on valitsuse antud poliitilised signaalid nii tervishoiuvõimudele kui ka omavalitsustele olnud selged.

Rootsis on moodustatud komisjon, mis uurib, kuidas on riik koroonaviirusevastases võitluses õnnestunud. Löfven ootab, et võetakse seisukoht ka selle kohta, millest tulenevad erinevused Põhjamaade vahel.

Suvepuhkusel olevatele rootslastele tuletas Löfven meelde, et kõigil on vastutus viiruse vastu võitlemiseks antud juhiste järgimise näol.

„Keegi ei saa siiski tagada, et ei tule teist lainet,” ütles Löfven.

Rootsi Rahvaterviseameti sõnul on riigis epiodeemia ajal surnud 5572 inimest. Nakatunuid on kokku 76 492.