ANALÜÜS | Vaenulike naabritega Iisrael on leidnud ootamatu sõbra
Iisraeli riigi püsimajäämine pole ühelgi hetkel selle loomisest saadik olnud kindel. Naabrid Liibanon ja Süüria ning mitte ükski Araabia poolsaare riikidest Iisraeli kui riiki ei tunnista.
Kus lõpeb loogika, algavad Lähis-Ida geopoliitilised keerdkäigud. Viimastel aastatel on hakanud soojenema Iisraeli ja laheriikide, eelkõige Saudi Araabia, vahelised suhted. Soojemate suhete aluseks on juba 4. sajandist eKr pärit sanskritikeelne põhimõte „minu vaenlase vaenlane on minu sõber".
Iraani tugevat regionaalset mõju soovitakse piirata
Mõttekoja Carnegie Endowment for International Peace analüütiku Aaron David Milleri sõnul on suhete normaliseerimise taga mitu faktorit, kuid ta rõhutab soovi luua Iraanivastane laiapõhjaline koalitsioon. Šiiitliku Iraani tugev regionaalne mõju hirmutab sunniitide kantse laheriikides, samas ähvardatakse ka juudiriigi hävitamisega. Kuigi Saudi Araabia on ajalooliselt tugevalt toetanud Palestiina omariiklust, on nüüdseks saanud riikliku julgeoleku aspektist soojad suhted Iisraeliga prioriteediks.
Riikliku julgeoleku tähtsust rõhutab ka asjaolu, et suhted on soojenenud Benjamin Netanyahu valitsusajal, mil Iisraeli suhtumine Palestiinale alade küsimuses on küllaltki agressiivne. Lähiajal plaanitakse annekteerida alates 1967. aastast okupeeritud piirkondi Jordani jõe läänekaldal.
Iisrael ja Saudi Araabia on olnud president Trumpi senise ametiaja kaks tähtsat välispoliitilist liitlast - kui varasemalt on Ühendriikide presidendid valinud oma esimeseks välisvisiidiks Kanada või Mehhiko, siis sel korral said esimese välisvisiidi au just Iisrael ja Saudi Araabia. Need kaks riiki on peamiselt Iraani vastu suunatud USA Lähis-Ida strateegia nurgakivid.
Soojade suhete arhitektiks on Trumpi väimees
Oma roll kahe pealtnäha vaenuliku riigi lepitamises on Trumpi väimehel Jared Kushneril, kes vaatamata varasemale taustale kinnisvara- ja meediaäris juhtis USA jõupingutust Iisraeli-Palestiina konflikti lahendamiseks. Just tema välja töötatud rahuplaani alusel soovib Iisrael annekteerida pea kolmandiku Läänekalda territooriumist.
Kushner on oluliseks vahelüliks juudiriigi ja saudide vahel. Ta oli enne poliitikasse astumist Netanyahu peretuttav ning ühise keele on ta leidnud ka Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, kellega vahetatud privaatsed sõnumid ja telefonikõned on valmistanud meelehärmi ametliku välispoliitikastruktuuri liikmetele Trumpi administratsioonis, vahendas NBC News.
Kuigi ametlikes avaldustes peavad saudid oma kodanike rahustamiseks jätkuvalt väljendama toetust palestiinlastele, on see tingitud asjaolust, et avalikult on raske teha kannapööret aastakümneid kestnud poliitikas, mille osaks on olnud juutide demoniseerimine ning palestiinlaste toetamine. Lähis-Ida meediauuringute instituudi raporti kohaselt on saudi ajalehekolumnides ja vestlussaadetes järjest enam kuulda Iisraeliga suhete normaliseerimist pooldavaid arvamusi, mis muudab aeglaselt saudi rahva meelsust.
Viimase paari aasta jooksul on sihikule võetud ka Gaza sektorit valitsev äärmusrühmitus Hamas. Peamiselt Iraani toetatava liikumise liikmeid on Saudi Araabia kohtutes kümnete kaupa süüdi mõistetud.
Pahameelt on põhjustanud ka teleseriaalid
Soojemad suhted Iisraeli ja saudide vahel kanduvad ka meelelahutussfääri. Konservatiivses islamiriigis tekitasid poleemikat kaks telesarja, mis linastusid püha ramadaanikuu jooksul. Ühes neist on kujutatud juute ning moslemeid elamas 1940ndatel rahumeelselt koos, teises kritiseerisid peategelased palestiinlasi, kes vaatamata pikale toetusele jätkuvalt saudisid ründavad.
Sarjade temaatika põhjustas üle araabiamaaade pahameeletormi, mille tagajärjel pidi saudi valitsus pressiteate vahendusel kinnitama jätkuvat toetust palestiinlastele. Kui saudid oleksid aga tõsimeeli palestiinlaste selja taga, oleks praegune sõbralik suhete seis Iisraeli ja Saudi Araabia vahel mõeldamatu.
