Poola valib riigijuhti väärtuste alusel
Teist ametiaega püüdev president Andrzej Duda on valitseva Õiguse ja Õigluse partei (PiS) liitlane ning juhul, kui ta valimised kaotab, võib opositsioonil õnnestuda tuua suuri muutusi Poola poliitikasse, vahendab uudistekanal BBC.
Tema lähim rivaal on Varssavi liberaalne paremtsentristlik linnapea Rafal Trzaskowski. Tõenäoliselt päädivad valimised teise vooruga kahe nädala pärast.
Valimisi jälgitakse tähelepanelikult kogu Euroopas, kuna president Duda valitsevad liitlased on ELiga pidevas vastuolus seoses sealset kohtusüsteemi ja meediat puudutavate reformidega.
Kui president Duda mõistis sel kuul hukka LGBT õiguste edendamise kui kommunismistki hävitavama "ideoloogia", ütles Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova, et see on "tõeliselt kurb", kui ametis olevad Euroopa poliitikud "otsustavad rünnata vähemusi võimaliku poliitilise kasu saamiseks".
Presidendi peamine rivaal on lubanud sidemed Brüsseliga taastada.
Riigipeal on Poolas vetoõigus. Kui järgmine president kasutaks seda valitseva partei vastu, poleks parlamendil sellest ülesõitmiseks vajalikku häälteenamust.
Kui Andrzej Duda saab pühapäeval enam kui 50% häältest, võidab ta esimeses voorus - kuid tõenäoliselt ta seda ei saavuta. Kui Varssavi linnapea pälvib nii suure toetuse, nagu näitavad arvamusküsitlused, võtab Trzaskowski osa teisest voost, kus mõlemad kandidaadid on küsitluste kohaselt üsnagi võrdsete toetusnumbritega.
Varssavi linnapea toetus on pärast kandidatuuri ülesseadmist küsitlustes kiiresti tõusnud. Endine Donald Tuski Kodanikuplatvormi valitsuse liige Trzaskowski võitis 2018. aastal valimised pealinna meeri kohale, lubades "Varssavit kõigile".
Duda oli aga omal ajal lennuõnnetuses hukkunud presidendi Lech Kaczynski nõunik. Teda peetakse ustavaks katoliiklaseks ja ta on allkirjastatud lubaduse, mis takistaks geipaaridel abiellumast või lapsendamast.
Võistlustules on veel üheksa kandidaati, nende hulgas telesaate "Poola Talent" saatejuht Szymon Holownia, kes on küsitlustes kolmandal kohal. Progressivse katoliiklasena on tema valijatel presidendivalimiste teises voorus võtmeroll, otsustamaks, kes kandidaatidest peale jääb.
Tegelikult pidid täna toimuvad valimised aset leidma juba mais, kui Dudal oli küsitlustes suurem toetus ja ta omas paremat võimalust esimeses voorus võita.
Ehkki epideemia ei olnud toona seal veel haripunkti jõudnud, püüdis valitsus meeleheitlikult valimistega edasi minna. Valitsus oli sunnitud oma püüetest taganema, kui selle väiksem koalitsioonipartner liitus opositsiooniga, öeldes, et Õiguse ja Õigluse partei seab poliitika rahvatervisest ettepoole.
Poola on pälvinud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kiituse vastuse eest haiguspuhangule. Riik kehtestas märtsi alguses range karantiini ja pääses suuresti pandeemia halvimast olukorrast - veidi üle 1400 inimese surma ja 33 000 nakatumisega.
Küll aga on epideemia Poola nüüd majanduslangusele tüürinud.
