Hääletuse tulemus oli ootuspärane. Süüdistuse esitamiseks loa saamiseks oleks olnud vaja viiekuuendikulist enamust. Põlissoomlased olid juba ette öelnud, et ei toeta süüdistuse esitamiseks loa andmist, vahendab Helsingin Sanomat.

Täies koosseisus hääletasid süüdistuse esitamiseks loa andmise vastu Põlissoomlaste ja kristlike demokraatide fraktsioonid. Vastu olid ka Liike Nyti ainus esindaja Hjallis Harkimo ja Põlissoomlaste fraktsioonist eemaldatud Ano Turtiainen.

Mitu fraktsiooni jättis hääletamise oma liikmetele vabaks.

Süüdistuse esitamiseks loa andmise poolt hääletasid täies koosseisus sotsiaaldemokraadid, rohelised, vasakliitlased ja Rootsi Rahvapartei rahvaesindajad.

Põlissoomlaste aseesimehe Riikka Purra arvates oleks süüdistuse esitamiseks loa andmine viinud sõnavabaduse kärpimiseni Eduskuntas.

„On erakordselt tähtis mitte päästa valla sellist õuduste masinat, kus sõnapolitseinikud uurivad üksikuid sõnu või sõnade vahelisi seoseid. See tee on lõputu. See ei piirduks sellega,” ütles Purra.

Roheliste esindaja Iiris Suomela tuletas aga meelde, et valdav enamik Eduskunta liikmetest oli süüdistuse esitamiseks loa andmise poolt, kuigi ei saadud kokku vajalikku viiekuuendikulist enamust.

„Loodan, et see ei tähenda, et edaspidi võib saalis öelda, mida iganes. Meil on siiski esmajärjekorras kohustus edendada inimõigusi ja võrdõiguslikkust ning sellised jutud seda ei tee, vaid tallavad teatud inimgrupi inimõigusi jalge alla,” ütles Suomela.

Mäenpää seadis 2019. aasta suvel Eduskunta täiskogu istungil oma sõnavõtus ühele pulgale varjupaigataotlejad ja võõrliigid. Politsei leidis pärast eeluurimist, et Mäenpääd on põhjust kahtlustada kuriteos.

Süüdistuse esitamiseks loa andmise tagasilükkamine tähendab nüüd, et Mäenpää sõnavõtu võimalikku kuritegelikkust ei hakata kunagi arutama.

Mäenpää juhtumit on peetud Soomes väga märkimisväärseks muu hulgas seetõttu, et see on seadnud vastamisi poliitilise sõnavabaduse parlamendis ja vihaõhutamiskuriteod, millesse mõlemasse on põhjust demokraatlikus ühiskonnas väga tõsiselt suhtuda.

Lisaks sellele on juhtum väga erandlik, sest eelmine kord arutati Eduskunta liikmelt puutumatuse äravõtmist umbes 40 aastat tagasi ehk 1979. aastal. Üldse on Mäenpää juhtum Soome iseseisvuse ajal neljas kord, kui arutatakse parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmist. Luba süüdistuse esitamiseks ei ole kunagi antud.