18. juunil teadusajakirjas Nature Medicine avaldatud uuring toob esile riski, mis võiks kaasneda viiruse läbipõdenutele immuunsuspasside väljaandmisega, ja toetab pigem pikaajalisi tervishoiualaseid meetmeid nagu sotsiaalne distantseerumine ning riskigruppide isoleerimine, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Mõne riigi, näiteks Saksamaa tervishoiuasutused kaaluvad võimalust lubada antikehade suhtes positiivse testi andnud inimestel tulevikus vabamalt ringi liikuda kui neil, kellel antikehasid tuvastatud pole. Teadaolevalt kaalutakse hetkel seesuguse poliitika praktilisust ja eetilisust.

Teadusuuringus, milles uuriti 37 sümptomaatilist ja 37 asümptomaatilist patsienti, leiti, et 90% patsientidel, kes andsid IgG antikehade (üks peamisi nakatumise järel tekkivaid antikehade tüüpe -toim) suhtes positiivse testi, täheldati nende järsku langust järgneva 2-3 kuu jooksul.

Antikehade tase langes nii haigusnähtude kui haigusnähtudeta patsientide puhul keskmiselt üle 70%.

Uuringu viisid läbi Chongqingi meditsiiniülikooli, Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskuse filiaali ja teiste instituutide teadlased. Hongkongi ülikooli viroloogiaprofessor Jin Dong-Yan, kes kõnealusesse uurimisrühma ei kuulunud, ütles Reutersile, et uuringus tehtud järeldused ei välista võimalust, et immuunsüsteemi muud osad võiksid pakkuda kaitset teistkordse nakatumise korral.

Mõned organismis olevad rakud jätavad esmakordsel nakatumisel meelde, kuidas viirusega toime tulla ja suudavad pakkuda tõhusat kaitset teistkordsel nakatumisel, ütles ta. Teadlased aga alles uurivad, kas see kehtib ka uue koroonaviiruse puhul.

„Antud uuringu järeldused ei tähenda, et taevas maa peale kukub,“ ütles Jin, märkides ka, et uuritud patsientide arv oli väike.