Biden on saavutanud Trumpi ees selge edumaa, mis põhineb toetusel naiste ja mittevalgete valijate hulgas. Samuti on Biden suutnud hetkel enda poole võita ka mõningaid traditsiooniliselt vabariiklasi toetavaid ringkondi, keda on Trumpist eemale tõuganud ebaefektiivne reageerimine koroonaviiruse pandeemiale, teatab New York Times.

Bidenit toetab selle küsitluse järgi 50% vastanutest ja Trumpi 36%.

Trump on olnud ebapopulaarne president põhimõtteliselt kogu oma ametiaja. Pärast 2016. aastal ametisse valimist ei ole ta teinud suuri jõupingutusi oma toetusbaasi laiendamiseks.

Laiema valijaskonna hulgas on aga vastumeelsus Trumpi suhtes süvenenud, sest tema administratsioon ei ole suutnud peatada surmavat haigust, mis on halvanud majanduse. Samuti ei ole valijatele meelt mööda olnud Trumpi reageerimine rassilist õiglust nõudnud meeleavaldustele vihapursete ja sõjalise jõu kasutamise ähvardustega.

„Küsitlusest tekib domineeriv pilt riigist, mis on valmis kõrvale tõrjuma presidendi, keda tugev enamus valijaid peab läbikukkunuks suurimates proovilepanekutes, millega tema administratsioon on vastamisi olnud,” kirjutab New York Times.

Biden juhib Trumpi ees tohutu vahega mustanahaliste ja latiinode hulgas ning naised ja noored näivad olevat valmis eelistama Bidenit Trumpile isegi suurema vahega, kui nad eelistasid 2016. aastal Trumpile Hillary Clintonit. Biden on aga Trumpiga võrdse toetuse saavutanud isegi meeste, valgete ning keskealiste ja vanemate valijate hulgas, kes on olnud traditsiooniliselt vabariiklaste valimisedu vundament.

Kõige selgem on Bideni edu kolledžiharidusega valgete naiste hulgas – 39%. Biden on seejuures vähendanud Trumpi edumaad ka vähem haritud valgete hulgas.

Valgete eemaldumine vabariiklastest on eriti selge noorte hulgas. Alla 45-aastastest valgetest ütles 52%, et toetab Bidenit ja vaid 30%, et Trumpi.

Trump on ennast oma käitumisega kahjustanud ka oma suurimate toetajate hulka kuuluvate valgete eakate hulgas. Umbes kaks viiendikku üle 65-aastastest valgetest teatasid, et ei kiida heaks Trumpi tegevust ei koroonaviiruse vastu ega rassisuhete asjus.

Trumpil on siiski mõned tugipunktid, mis võivad anda talle väljapääsutee. Napilt positiivseks peetakse endiselt tema tegevust majanduse vallas. Kui valimised peaksid kujunema referendumiks selle üle, kumb kandidaat suudab paremini pandeemia järel jõukuse taastada, võib Trumpi jaoks avaneda uus võimalus, leiab New York Times.

Trump on Bidenist endiselt eespool ka kolledžihariduseta valgete valijate hulgas, kellel on presidendivalimistele ebaproportsionaalselt suur mõju selle tõttu, kui oluline on Kesk-Lääs valijameeste kogus 270 hääle saamisel.

Bidenist tekib küsitluse järgi pilt kui laialdaselt heaks kiidetud kandidaadist, kes tekitab suhteliselt vähe tugevaid tundeid mis iganes suunas. Temast on heal arvamusel umbes pool ja halval arvamusel 42% vastanutest. Vaid veerand on temast väga heal arvamusel ja umbes sama palju väga halval arvamusel.

Trumpist on seevastu väga heal arvamusel 27% valijatest ja väga halval arvamusel 50%.