16. juunil pöördusid 46 omavalitsuse juhid presidendi poole ühiskirjaga, milles kutsusid üles seadust välja kuulutamata jätma. Omavalitsusjuhid teatasid, et peavad vastu võetud seadust ebakvaliteetseks ja ebapiisavalt argumenteerituks ning reformi ennast ebademokraatlikuks. Levits teatas aga juba reedel, et reform on vajalik, et tõsta omavalitsuste potentsiaali ja püüelda selle poole, et nende elanikkond saaks kvaliteetseid ja võrdväärseid teenuseid. Levits rõhutas, et reform on kõigi Läti elanike huvides, mistõttu peab see toimuma, vahendab Läti Delfi.

Seim võttis seaduse vastu 10. juunil. See näeb ette, et alates 2021. aasta 1. juulist jääb Lätis alles 42 omavalitsust praeguse 119 asemel.

Lisaks sellele saavad järgmise aasta 1. juulil linnaõigused Koknese ja Iecava ning 2022. aasta 1. juulil Ādaži, Mārupe ja Ķekava.

Läti linnad jagatakse riikliku tähtsusega linnadeks ja kohaliku tähtsusega linnadeks. Riikliku tähtsusega linnad hakkavad olema Daugavpils, Jelgava, Jēkabpils, Jūrmala, Liepāja, Ogre, Rēzekne, Riia, Valmiera ja Ventspils.