Delfi „Erisaade“ võtab ette Venemaal käivitunud uue II maailmasõja ajaloo ümberkirjutamise laine. Stuudios aitab seletada president Vladimir Putini ajalooartiklite ja riigiduuma ajalooliste otsuste nullimise plaane rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu. Saatejuht on Raimo Poom.
1x
00:00

Eelmise nädala lõpus Eesti välisministeerium lausa kahel korral avaldama valju nördimust Venemaal möllava ajaloo ümberkirjutamise laine pärast. Neljapäeval kutsuti vaibale Venemaa suursaadik, et väljendada rahulolematust riigiduumas plaanitava aktsiooniga, millega tahetakse nullida Molotov- Ribbentropi pakti kunagine hukkamõist Nõukogude Liidu viimase rahvaesinduse poolt.

Ja reedel müristas välisminister Urmas Reinsalu Venemaa president Vladimir Putini suunas, kes avaldas Ameeika ajakirjas National Interest oma pika nägemuse II maailmasõja ajaloost, kus muuhulgas teatas, et Balti riigid astusid ise Nõukogude Liitu, vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

„Need väited on täies mahus valed ja ma mõistan need täielikult hukka," teatas Reinsalu.

Mis toimub? Miks on läinud lahti hoogtöö korras ajaloo ilmselge ümberkirjutamine?

Rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu rääkis, et teataval määral oli ajaloo küsimuste esile kerkimine oodatav. „Oli ju ette teada, et tänavu möödus 75. aastat venelaste poolt Suureks isamaasõjaks nimetatud sõja lõpust. Teame ju hästi, kuivõrd nad ületähtsustavad Venemaa ja Nõukogude liidu rolli selles, justkui nemad üksi on võidelnud ja võitnud selle,“ seletas Stoicescu.
Kalev Stoicescu

„Teiseks teame aasta algusest, et president Putin kavandab oma eluaegset presidentuuri läbi põhiseaduse muutmise. Need kaks asja lähevad omamoodi kokku,“ lisas ta.

Teadur sõnas, et ajakirja National Interest veebiväljaandes ilmunud Putini artikli kohta ei saaks ükski ajaloolane öelda, et see on teaduslik. „See on puhas propaganda. Mulle tundus, et see on samas vaimus nagu kunagi nõukogude liidus oli Kesktelevisiooni uudisteprogramm „Vremja“. Nagu „Vremja“ diktor oleks sellise narratiivi ette lugenud, kus on rebitud tsitaadid siit ja sealt ning muinasjutt kokku pandud. Ja see ongi, mida president Putin peab tõeks.“

Üks pool sellest ajaloole keskendumisest paistab Stoicescu sõnul oleva seotud sooviga aidata 1. juulil eesseisval põhiseaduse parandamise referendumil läbi minna.

„Jah, siin võiks mõelda, et ta tahab kindlustada omale toetust referendumil ja igale ühele midagi pakkuda. Ka natsionalistidele ja Nõukogude nostalgikutele, kõigile midagi. Ehk siis kindlustada, et referendumil ei hääletataks napilt paranduste poolt – näiteks 51% -, vaid kuskil 70-80 protsenti,“ märkis ta.

Kuid samas tõi Stoicescu välja, et tema meelest on Putini tegevusel ka süngem tagamõte. „Ainult ma kardan, et see ei ole ainuke selgitus. Naljaga pooleks võiks öelda, et kui Putinil ja Venemaa valitsejatel pole võimalik paremat tulevikku inimestele pakkuda, pakutakse paremat minevikku. Aga tegelikult on siin teatud paralleelid, mida ta toob tänapäevaga. Need aga näitavad, et võime seda kritiseerida, isegi naeruvääristada teatud asju, aga tegelikult Putin näitab, et tal on teatud ambitsioone ja ta on ohtlik,“ märkis Venemaa ekspert.

Stoicescu manitseb tähele panema, et Putin paistab ähvardavat sõjaga.

„Ta materdab selles artiklis ta otsast lõpuni Poolat, justkui Poola on ise süüdi tema enda vastu korraldatud invasioonis. Kui panna tänapäeva konteksti see, mida Putin räägin II maailmasõja eelsest ajast, et Poola nagu oligi see, kes rikkus kõik ära, muidu oleks saanud Venemaa Prantsusmaa ja isegi Suurbritanniaga teha koostööd, aga Poola rikkus kõik ära ja selle pärast puhkeski sõda. Paneme selle tänapäeva konteksti, Balti riigid ja Poola on jälle need, kes ei lase Euroopal teha koostööd Venemaaga. Me oleksime nagu need rikkujad. Ja näete, kuhu see siis viis – sõda puhkes. Kas tahate ka uuesti sõda? Sisuliselt on seal see mõte,“ annab Stoicescu Putini sõnade tagamõttele karmi hinnangu.