450 000 koroonasurma on vaid märge statistikas: kui palju elusid on viirusepuhang tegelikult nõudnud?
Kui vaadata riigiti surmade arvu (kõik surmajuhtumid, sealhulgas koroonasurmad) viimastel kuudel, siis on see üldiselt tunduvalt suurem kui varasematel aastatel samal perioodil keskmiselt. Kui see vahe välja arvutada ja lahutada koroonasurmad, jääb ikkagi märkimisväärne number üle. BBC hinnangul võib see tähendada sedagi, et osades riikides pole kõiki koroonasurmasid ametlikult sellisena registreeritud või polegi lahkunutel haiguse tuvastamiseks testi tehtud. Samuti on puhangul mitmed kõrvalmõjud.
On ka riike, kus teadlikult statistikaga mängitakse. Kuigi Venemaa võimuorganid seda eitavad, paistab nende puhul koroonasurmade arv haigusjuhtumite kõrval äärmiselt madal. Haigestunuid on kokku üle 560 000, ent surmade arv on 7660. Võrdluseks näiteks Suurbritannias on juhtumeid üle 300 000, surnud enam kui 42 000 inimest.
Suurbritannia puhul toob BBC välja, et perioodil 7. märts kuni 5. juuni on kõikide surmad arv võrreldes keskmisega selle perioodi puhul 43 protsenti suurem. Tänavu suri 64 500 inimest enam kui keskmiselt. Kui lahutada ametlik koroonasurmade arv sel perioodil, jääb ikkagi väga paljude surmade puhul küsimärk.
Koroonakriisi ajal erines Rootsi oma lähenemisega enamikest riikidest, ülirangeid piiranguid seal ei kehtestatud. Perioodil 9. märts kuni 17. mai oli seal surmade arv võrreldes tavapärasega 24 protsenti suurem, suri 4200 inimest enam. Ametlik koroonasurmade arv sel perioodil oli 3981.
Perioodil 16. veebruar kuni 2. mai suri aga USAs 97 300 inimest enam kui tavapäraselt (kasv 16 protsenti), koroonasurmasid oli sel ajal 70 266.
Analüüsist nähtub, et üle maailma kokku on viimastel kuudel surnud vähemalt 130 000 inimest enam kui tavapäraselt. See näitab, kui suur mõju kriisil on. Osa neist suri ilmselt viiruse tagajärjel, ent puhangul oli ka teisi kõrvalmõjusid. Näiteks oli arstiabi kättesaadavus teiste terviseprobleemide puhul raskendatud.
