Stella Kyriakidese sõnul hakkas Euroopa Komisjon kohe tegutsema, kui viirus Hiinas pead tõstis. „Töötasime algusest alates selle nimel, et võimalikud kaitsevahendite vajadused ja lüngad saaks kiirelt täidetud. See töö algas juba jaanuaris," sõnab ta. Nüüd on tähelepanu keskmes vaktsiin.

EL on kogunud vaktsiini arendamiseks annetustena 9,8 miljardit eurot ja Euroopa investeerimispank on eraldanud teadusuuringuteks 75 miljonit eurot. „Kõik meie pingutused keskenduvad praegu sellele, et toetada ohutu ja kõigile kättesaadava vaktsiini väljaarendamist," sõnas Kyriakides Delfile antud intervjuus.

Euroopa Komisjon on palunud 27-lt liikmesriigilt luba ettevõtetega läbi rääkida, et sõlmida eellepinguid ja olla vaktsiini soetamiseks valmis, kirjutab Bloomberg. EL-i tervishoiuministrid arutavad küsimust homsel mitteametlikult kohtumisel videosilla vahendusel.

Bloombergi kätte sattunud EL-i sisememost selgub, et Euroopa muretseb, et võimsad riigid nagu USA ja Hiina võivad eellepingude kaudu omandada märgatava osa vaktsiinidest ja jätta Euroopa vaeslapse rolli.

USA biomeditsiini uuringute ja arenduste keskus (BARDA) on näiteks osaliselt rahastanud mitmeid COVID-19 vaktsiini uuringuid, muuhulgas Prantsuse firma Sanofi oma. Möödunud kuul puhkes seetõttu Prantsusmaal suur skandaal, sest Sanofi tegevujuht Paul Hudson ütles, et kui neil läheb korda vaktsiin luua, on USA-l sellele eesõigus. Hudson pidi varsti teatama, et vaktsiini saavad siiski kõik võrdselt osta.

„Oleme kriisi puhkemisest saadik rõhutanud, et vaktsiin ei tohi olla vaid valitutele kättesaadav luksus, vaid üldine hüve, mis jõuaks kõikide kodanikeni," sõnas Kyriakides. Bloombergi sõnul kavatseb EL jäljendada BARDA tegevust ja toetada erinevaid projekte, kuid liikmesriikide valitsused peavad nende esindamiseks kõigepealt Euroopa Komisjonile loa andma.

Kyriakidese töö muudab keerulisemaks tõik, et EL-s kuuluvad tervishoiuga seotud küsimused liikmesriikide endi pädevusse. Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik tunnistas, et kriisi käigus sai selgeks, et inimeste soovisid EL-lt rohkem, kui sel oli voli tegutseda. „Koroonaviiruse kriis tabas kõiki liikmesriike sümmeetriliselt, kuid EL on seisnud silmitsi ootuste asümmeetriaga, arvestades meie piiratud pädevust terviseküsimustes," selgitas Kurikiades.

„Kui koroonaviiruse kriis läbi saab, peame sellest lüngast lahti saama ja oma ühist võimekust suurendama," ütles Kyriakides. Osa samme on juba astutud, Euroopa Komisjoni plaani järgi kasvab järgmises EL-i eelarves märgatavalt tervishoiu tähtsus: kui praeguses mitmeaastases finantsraamistikus on selleks 413 miljonit eurot, siis järgmises peaks raha olema 20 korda rohkem ehk 9,4 miljardit eurot.