Viirusestatistikat pidava Johns Hopkinsi ülikooli andmetel hakkas nakkusjuhtumite arv pärast viienädalast langust pisut kasvama, millel oli osaliselt seos ka testide arvu mõnetise suurenemisega, vahendab uudisteagentuur AP.

Tervishoiuekspertide sõnul põhjustas nakatumiste kasvu ka igapäevaellu naasmine ning äri- ja meelelahutustegevuse osaline taastumine. Üle riigi George Floydi surma järel puhkenud laialdased meeleavaldused, kus sotsiaalset distantseerumist ei järgita, võivad lähinädalatel juhtumite arvu veelgi kasvatada, hoiatasid nad.

Tervishoiuametnike sõnul ilmusid USA esimesed koronaviiruse juhtumid jaanuaris ja nende arv jõudis miljonini 28. aprillil. Juunis tuvastati ühes päevas keskmiselt 21 000, aprillis keskmiselt 30 000 ja mais 23 000 juhtu.

Oma elu on COVID-19 tagajärjel USA-s jätnud 112 000 inimest, mis on kõrgeim näit maailmas.

12. mail soovitas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) valitsustele, et enne tavaellu naasmist peaks positiivsete testide arv püsima vähemalt 14 päeva jooksul 5% või madalamal kõigist testidest.

USA positiivsete testide tulemuste määr on kõikunud vahemikus 4–7% ning riik ei ole WHO juhist järginud, ehkki paljud üksikud osariigid on seda siiski teinud.

Mõni osariik teatas möödunud nädalal endiselt WHO künnisest kõrgematest positiivsetest näitajatest: Marylandil 8%, Utahil 9%, Nebraskal 9%, Virginial 9%, Massachusettsil 11% ja Arizonal 12%.

Haiguspuhangu tipus aprillis moodustasid nakatunud aga suisa 25–50% kõigist testitutest.