Ovaalkabinetis esmaspäeval aset leidnud tulise vestluse ajal tehtud nõudmine näitab, kui lähedal võis president Trump olla oma ähvarduse täideviimisele teenistusvägede tänavatele saatmisest, kirjutab uudisteagentuur Reuters.

Kohtumisel soovitasid kaitseminister Mark Esper, staabiülemate ühendkomitee esimees Mark Milley ja justiitsminister William Barr sellisest lähetamisest loobuda, teatas ametnik, soovides jääda anonüümsuseks. Kohtumine oli "riiakas", lisas ta.

Valge Maja ei soovinud teemat Reutersile pühapäeval kommenteerida.

Trump on näidanud viimastel päevadel siiski rahulolu Pentagoni soovitatud valikuga rahvuskaardi tänavatele lähetamisest, mis on traditsioonilisem viis kodumaiste kriiside lahendamiseks.

USA kaitseministeeriumis käis kibe töö, helistamaks kuberneridele palvega saata kaardiväed Washingtoni. Ühtlasi mobiliseeriti täiendavad föderaalse korrakaitse üksused.

Võtmepõhjuseks, miks Trump oma ideest loobus, näis olevat ka Esperi otsus panna valmisolekusse - mitte lähetada - 82. õhudessantdivisjon ja teised tegevväeüksused Washingtoni lähedal juhuks, kui neid peaks vaja olema.

"Tegevväelaste valmisolekusse panemisest, kuid mitte linna saatmisest, näis presidendile selleks ajaks piisavat," ütles ametnik.

Trumpi püüd reageerida protestidele sõjaväega on toonud kaasa USA endiste sõjaväeametnike harvaesineva hukkamõistu, sh väljendas rahulolematust Trumpi endine kaitseminister James Mattis ja veel mitu pensionile jäänud neljatärnikindralit, kes tavaliselt üritavad poliitikast eemale hoida.

Taoline reaktsioon kajastab sügavat muret Trumpi valmisoleku üle kaasata USA sõjavägi siseriiklike rassisuhete kriisi pärast 46-aastase George Floydi tapmist, kes suri 25. mail pärast seda, kui Minneapolise politseinik surus põlvega pea üheksa minutit tema kaelale.

Kaitseminister Esper avaldas kolmapäeval avalikult vastuseisu tegevteenistujate saatmiseks tänavatele seoses käimasolevate meeleavaldustega. Valge Maja ametniku sõnul karjus Trump pärast seesugust pressikonverentsi Esperi peale.

Kui spekuleeriti, kas president võib kaitseministri vallandada, ütles Valge Maja pressiesindaja Kayleigh McEnany, et Trump "on endiselt Esperis kindel".

"Minister Esper on aidanud kaitsta meie rahva tänavaid ja tagada, et ameeriklastel oleks rahu ja kindlus oma äride, pühakodade ja kodude turvalisuse suhtes," ütles McEnany avalduses.

Esper avaldas teisipäeval memo, milles tuletas kaitseministeeriumi töötajatele meelde, et "me pühendume Ameerika rahva õigusele sõnavabadusele ja rahumeelsele kogunemisele".

Milley esitas sarnase avalduse, meenutades vägedele nende vande andmist USA põhiseadusele, mis kaitseb õigust rahumeelsetele protestidele.

Need Milley ja Esperi avaldused tulid pärast seda, kui nad olid ägedalt kritiseerinud sõjalise planeerimise mõiste nagu “lahingutsoon” kasutamist siseriikliku protestilaine kirjeldamiseks.

Tol hetkel tundis Pentagon muret, et Trump võib lähetada tegevväelased osariikidesse, mille kubernerid ei rakenda piisaval määral Rahvuskaardi abi, teatas ametnik.