Riigiepidemioloog Tegnell nõustus intervjuud andes Rootsi Raadio ajakirjanikuga, et riigis on surnud liiga palju inimesi, vahendab Financial Times.

„Kui satuksime vastamisi sama haigusega, teades selle kohta täpselt nii palju, kui teame täna, arvan ma, et maanduksime kuhugi vahepeale selle vahel, mida Rootsi tegi ja mida ülejäänud maailm tegi,” ütles Tegnell täna hommikul antud intervjuus.

Tegnelli tunnistus on rabav, sest ta on kuudeviisi kritiseerinud teiste riikide karme karantiine ja kinnitanud, et Rootsi lähenemine on kestlikum, vaatamata sellele, et on viidatud Rootsi püsivalt suurele surmajuhtumite arvule.

Rootsi valitsus teatas esmaspäeval, et moodustab komisjoni, et uurida riigi lähenemist koroonaviirusele. Sellega anti järele opositsioonipoliitikute survele.

Avalik arvamus näib olevat Rootsis veidi muutunud pärast seda, kui naaberriigid Norra ja Taani avasid eelmisel nädalal oma piirid teineteisele, aga mitte rootslastele. Rootsis on surmajuhtumite arv elanikukohta palju suurem kui mujal Skandinaavias.

„On üsna selgelt potentsiaali selle parandamiseks, mis me oleme Rootsis teinud. Oleks hea täpselt teada, mida sulgeda, et viiruse levikut paremini ära hoida,” ütles Tegnell intervjuus.

Tegnell lisas, et kuna pea kõik Euroopa riigid läksid äkki karantiini, on keeruline aru saada, millised meetmed kõige paremini töötavad. Rootsi hoidis oma koolid alla 16-aastaste õpilaste jaoks avatuna, mida Norra ja Taani tervishoiuvõimud targaks otsuseks pidasid. Rootsi hoidis ka oma piirid Euroopa külaliste jaoks lahti ning lootis pigem avalikkuse koostööle kui ametlikele sotsiaalse distantsi hoidmise reeglitele.

Rootsi avalikkus on olnud tugevalt Tegnelli selja taga, aga poliitikud ja diplomaadid ütlevad, et tunnevad viimastel päevadel meeleolu muutust.

„Iga mööduva nädalaga kasvab avalik arutelu kehtestatud või kehtestamata jäetud meetmete üle,” ütles opositsiooniline parlamendiliige Hans Wallmark.

Wallmarki sõnul teevad avalikkuse ärevaks kolm asja: suur surmajuhtumite arv hooldekodudes, mis tekitab paljudele „peaaegu häbi”, ebaõnnestumine koroonaviiruse massilise testimise korraldamises ning rootslastele suletud piirid. „Kõik need asjad viivad kriitilisema aruteluni rootslaste hulgas,” ütles Wallmark.

„Meil on olnud väga sügav ja intiimne Põhjamaade koostöö väga paljudes aspektides. Inimesed ei ole eriti rahul, et meie lähedased Põhjamaade naabrid sulgevad meie jaoks piirid, ja nad on mures, et meie strateegia näib olevat viinud kõige halvemat laadi tagajärgedeni,” ütles üks endine kõrgetasemeline Rootsi diplomaat.

Rootsi diplomaatiline isolatsioon Põhjamaades on viinud ka kriitilisema toonini Rootsi meedias.

Rootsis on Covid-19-sse surnud 4468 inimest, samas kui Taanis 580 ja Norras 237. Mõlema elanike arv on Rootsi omast poole väiksem. Kopenhaageni ja Oslo teatel oli aga nende otsuse taga rootslastele piire mitte avada suurem nakatumismäär Rootsis.

„On häiriv, et rootslasi peetakse Euroopa meie osas kuidagi ohtlikumaks kui teisi,” ütles Rootsi endine peaminister Carl Bildt, kes viitas erililisele pahameelele Lõuna-Rootsis Skånes, mida ühendab Taaniga Öresundi sild ja kus samas on nakatumismäär palju väiksem kui Stockholmis.

„Ma arvan, et nad tunnevad, et neid karistatakse kaugel põhjas pealinnas otsustatud poliitika eest,” lisas Bildt.

Taani peaminister Mette Frederiksen on öelnud, et Taani peab läbirääkimisi mõnede Rootsi osade, eeskätt Skåne avamiseks. Potentsiaalse avamise üle peab läbirääkimisi ka Oslo.

Skånest parlamenti valitud Wallmark ütles, et piirialade rootslased võtavad suletud piire isiklikult.

"On oht, et see tekitab tunde, et on vaja vastumeetmeid,” ütles Wallmark. „Inimesed ütlevad, eriti minu valimisringkonnas, et kui meie ei saa minna Kopenhaagenisse, siis miks võivad taanlased tulla Malmösse. Pikapeale on see väga halb meeleolu, mis on vastuolus süvenava koostöö ja usaldusega Põhjamaade regioonis.”

Rootsi siseminister Mikael Damberg ütles Rootsi Televisioonile SVT, et kuigi Stockholmis on olukord halb, on nakatumismäär Taani ja Norra piiride ääres väiksem kui teisel pool piiri. „On üsna nõrgad argumendid piiride suletuna hoidmiseks,” ütles Damberg.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!