TARTU ÜLIKOOLI TASKUHÄÄLING: kuidas tuleb ühiskond toime suurte muutustega keskkonnas ja kultuuris?

Tartu Ülikool on maailmas tuntud ja tunnustatud semiootikakeskus. Semiootika uurib tähendusi, märgisuhteid, kommunikatsiooni ja koode, mille alusel me üksteisest ning maailmast aru saame. Aga ka neid olukordi, kus arusaamine hästi ei õnnestu ja tekivad probleemid üksteise mõistmisel. Kuula Tartu Ülikooli taskuhäälingusaadet semiootikast!

Millest saates juttu tuleb?

Nii nagu füüsika saab kirjeldada kõigi objektide massi, energiat ja muid omadusi, saab semiootika abil uurida kõiki maailma asju, mis on kellegi jaoks olulised või tähenduslikud. Semiootikud õpivad märkama tähendustes seaduspärasusi ja ära tundma varjatud seoseid.

Lisaks inimühiskonnale tegeleb semiootika ka loodusega, näiteks globaalsete keskkonnamõjudega. Ka Eesti looduses on näha, kuidas loomastik vaikselt muutub. Samal ajal avaldub keskkonnamuutus Vaikse ookeani saartel hoopis suurte tormide ja merevee tõusuna. Semiootikud koguvad ja uurivad lugusid, kuidas on muutused tajutavad inimestele eri kultuuridest, aga ka teistele liikidele.

Hetkel aktuaalne koroonakriis on semiootika vaatenurgast aga loov nähtus kultuuris, millest saavad alguse täiesti uued tegevusviisid. Viirusehirm on oluliselt ühiskonda mõjutanud – see annab uue vaate mitmetele argistele tegevustele, näiteks vahetule suhtlusele. Kindlasti on oodata isoleerituse kasvu. Tekib küsimus, kuidas me need muutused oma maailmapilti paigutame.

Semiootika on üks humanitaarteadustest. Humanitaarteaduste õppimine annab hästi laia silmaringi, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskuse ning arusaamise, kuidas orienteeruda keerulistes olukordades. Üha keerulisemaks muutuvad probleemid on ka põhjus, miks suured firmad kaasavad oma arendustesse üha enam humanitaare.

Semiootika annab igapäevaeluks parema tähelepanuvõime, näiteks osatakse paremini märgata inimeste kehakeelt või tähele panna tähendust andvaid objekte linnaruumis. Semiootika abil on võimalik näha inimese maailmavaate taga laiemat suhete mustrit ja mõtestada meie ühiskonna toimimist. Semiootikat õppinu näeb teisiti ka meid ümbritsevat looduskeskkonda – kuidas teised liigid keskkonnas suhtlevad ja milliste märkide järgi orienteeruvad.

Semiootika erialale sisseastujatelt küsitaksegi vestlusel eelkõige nende maailmapildi ja kultuurikogemuse kohta ning uuritakse, millest lähtub õpilase huvi semiootika vastu. Semiootikud kirjutavad palju, seega tuleks arvestada, et suure osa semiootikaõpingutest hõlmab enese oskuskliku väljendamise harjutamine.

Semiootikud on paindlikud ja analüüsivõimelised inimesed, keda ühiskondlike protsesside muutlikkus ei heiduta. Paljud semiootikud töötavad seetõttu ajakirjanikena. Semiootikutele sobivamad ametid ongi need, mis tegelevad inimeste, ühiskonna, kommunikatsiooni, turunduse või loovusega. Mõned tuntumad semiootika osakonna lõpetajad on Valdur Mikita, Aivar Loog, Mari Peegel ja Piret Karro.

Kuula Tartu Ülikooli uut saadet Delfi Taskust!