Soome uuring: välja köhitud koroonaviirus võib levida nelja meetri kaugusele, nakatav viirusedoos ei ole veel teada

Kui koroonaviirust kandev inimene köhib näiteks poe riiulite vahel, võivad viirust sisaldavad osakesed levida kuni nelja meetri kaugusele, leiti Soome uuringus, milles modelleeriti koroonaviirust sisaldavate piiskade liikumist siseruumides.

Uuringus osalesid Aalto ülikool, Soome ilmateenistus, tehnoloogia uurimiskeskus VTT ja Helsingi ülikool. Uuringu tulemuste kohta avaldati nüüd esimene teadusartikkel, vahendab Yle Uutiset.

„Mulle endale oli üllatus, kui kaugele võib viirus aerosoolides levida,” ütles uuringuprojektis osalenud Helsingi ülikooli abiprofessor Tarja Sironen.

Rääkides, köhides ja aevastades paiskub õhku piisku, milles võib olla haigustekitajaid, näiteks koroonaviirust. Muu hulgas kuiva köhaga õhku paiskuvad väikesed, alla 50 mikromeetri suurused piisad ei lange kohe maha, vaid kuivavad õhus ja jäävad siseruumide õhku hõljuma koos õhu liikumisega.

Selliseid osakesi võib hõljuda näiteks poe või töökoha õhus, kui ruumides on köhiv ja aevastav koroonasümptomitega inimene.

Veel ei teata, kui palju koroonaviirust on teisi poes või muus ühises ruumis viibivate inimeste nakatamiseks vaja. Sironen peab rahustavaks arusaama, et viirust on nakatumiseks vaja üsna palju.

„Praegusel hetkel paistab, et viiruse hulk köhatuses on väike ja see ka hajub levides kiiresti. Keeruline uurimisküsimus on, mis on nakatava suurusega doos,” ütles Sironen.

Lisaks sellele on nakatumiseks vaja viibida haigega koos pikka aega siseruumis. Enda nakatumise riski saab vähendada väikese lihtsa meetodiga.

„Kui poolitad mingis ruumis viibimise aja, poolitad ka sissehingatud aerosooli ja kokkupuute suuruse,” ütles uurimisprojekti koordineerinud Aalto ülikooli abiprofessor Ville Vuorinen.

Kuigi oht ühe poeskäiguga nakatuda on üsna väike, on põhjendatud kitsastes siseruumides ja paljude inimeste keskel pikema viibimise vältimine. Nakatumisoht kasvab nimelt seda suuremaks, mida pikemalt ja kokkusurutumalt ühes ruumis viibitakse.

Lisaks koroonaviirust sisaldavate piiskade levimise modelleerimisele uurisid teadlased juhtumeid, kus arvatakse, et suur hulk inimesi on saanud nakkuse ühelt sümptomiteta nakatajalt.

Kui inimesi on ruutmeetri kohta üks ja nad veedavad pikemat aega koos samas ruumis, võib paljas rääkimine tekitada ruumi nakatumiseks piisava osakeste pilve, usuvad uurijad.

„Tähtsaim asi on, et kui on sümptomeid, jäädakse koju. Sümptomitega inimesed levitavad piisku kõige rohkem,” tuletas Sironen meelde.

Nakatumisohtu vähendab ka kaugtöö soosimine.

„Töökoht on üsna probleemne, sest seal viibitakse teiste inimeste vahetus läheduses pikalt ja korduvalt,” ütles Vuorinen.

Lisaks kaugtööle saab töökohtade ohutust suurendada muu hulgas hea õhuvahetuse abil.

Vabal ajal on inimestega kohtuda ohutum vabas õhus. Ohutut vahemaad tasub hoida nii väljas kui ka sees.