USA relvastuskontrolliorganisatsiooni Arms Control Association andmetel lubab 1992. aasta 24. märtsil allkirjastatud avatud taeva leping igal riiklikul osapoolel viia läbi lühikese etteteatamisajaga, relvastamata vaatluslende teiste osapoolte kogu territooriumi kohal, et koguda andmeid sõjaliste jõudude ja tegevuste kohta.

Kasutatav vaatluslennuk peab olema varustatud sensoritega, mis võimaldavad vaatleval osapoolel tuvastada olulist sõjatehnikat nagu suurtükid, hävituslennukid ja soomustatud lahingumasinad. Kuigi satelliidid võivad anda sama ja isegi detailsemat informatsiooni, ei ole lepingu kõigil 34 osapoolel selliseid võimekusi. Lepingu eesmärk on ka usalduse ja teineteise tundmise edendamine osapoolte vahel ülelendude kaudu.

Osapooled

Leping jõustus 2002. aasta 1. jaanuaril ja selle osapooled on Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Läti, Kanada, Kreeka, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina, Ungari, USA, Valgevene ja Venemaa. Kõrgõzstan on lepingu allkirjastanud, aga mitte ratifitseerinud.

Territoorium

Üle võib lennata osapoole kogu territooriumist. Ühtki osa territooriumist ei tohi vastuvõtva riigi poolt ülelennukeelu alla panna.

Lennukvoodid

Iga osapool on kohustatud nõustuma teatud arvu ülelendudega aastas, mida nimetatakse passiivseks kvoodiks, mille määrab üldiselt riigi territooriumi suurus (Näiteks Valgevenega kvooti jagav Venemaa ja USA peavad lubama 42 lendu aastas, aga Portugal vaid kaks). Osapoole aktiivne kvoot on lendude arv, mida ta võib ise teiste osapoolte kohal läbi viia. Igal osapoolel on õigus teha mis iganes teise osapoole territooriumi kohal sama palju lende, kui see osapool teeb tema territooriumi kohal. Aktiivne kvoot ei tohi ületada passiivset kvooti ning üks osapool ei tohi nõuda rohkem kui poolt teise osapoole passiivsest kvoodist.

Ülelennul võib lepingu järgi osaleda korraga mitu osapoolt. Lend läheb siis aktiivse lennuna kirja iga osavõtja kvooti. Vaatamata vaatlevate osavõtjate arvule läheb see lend aga kirja ühe passiivse lennuna vaadeldud osapoole kvooti.

Protsess

Vaatlev osapool peab vastuvõtjariiki lendu läbiviima saabumisest teatama vähemalt 72 tundi ette. Vastuvõtjariigil on 24 tundi taotluse rahuldamiseks ja vaatleva osapoole informeerimiseks selle kohta, kas kasutada võib oma vaatluslennukit või peab kasutama võõrustaja lennukit. Vähemalt 24 tundi enne lennu algust peab vaatlev osapool esitama lennuplaani, mille ülevaatamiseks on võõrustajal neli tundi. Võõrustaja võib lennuplaanis muudatusi nõuda ainult lennuohutuse või logistilistel kaalutlustel. Kui ta seda teeb, on kahel osapoolel aega kaheksa tundi alates esialgse lennuplaani esitamisest muudatustes kokkuleppimiseks. Kui neil see ei õnnestu, võib lennu tühistada. Vaatluslend tuleb läbi viia 96 tunni jooksul pärast vaatleva osapoole saabumist, kui ei lepita kokku muudmoodi.

Kuigi osapooltel on lubatud lennata üle kogu riigi territooriumi, määrab leping kindlaks sisenemis- ja väljumispunktid ning tankimislennuväljad. Samuti määrab leping kindlaks eraldusvõime piirid foto- ja videokaameratele lennuki pardal. Lennuk ja selle sensorid peavad enne avatud taeva lepingu raames kasutamist läbima sertifitseerimisprotseduuri, et saada kinnitus, et lubatud eraldusvõimet ei ületata.

Lennuk

Leping määrab standardid ka vaatluslendudeks kasutatavatele lennukitele. Lennuk võib olla varustatud nelja tüüpi sensoritega: optilised fotokaamerad, videokaamerad reaalajas ekraaniga, infrapunaseadmed ja horisontaalsuunas vaatav radar.

Andmed

Kõigist kogutud andmetest tuleb anda koopia vastuvõtjariigile. Kõik lepingu osapooled saavad missiooniraporti ning neil on võimalus vaatlevalt osapoolelt kogutud andmeid osta.