Kõige rohkem on kannatanud Venemaa pealinn. Venemaa 281 752 kinnitatud juhtumist üle poole - 142 824 - on pärit Moskvast, teatas riigi koroonaviiruse vastase võitluse peakorter pühapäeval. Kuid viirus levib nüüd kõikides Venemaa piirkondades - tohutul alal, mis hõlmab 11 ajavööndit, mõjutades ka Venemaa kõige kaugemaid ja vaesemaid paiku, vahendab uudistekanal CNN.

Venemaa 85 piirkondliku juhiga videokonverentsi raames kohtunud Venemaa president Vladimir Putin ütles esmaspäeval, et vastutus langeb nüüd kohalikele juhtidele, kes peavad otsustama, kas jätkata karantiinimeetmeid või alustada ettevaatlikult piirangute leevendamist majanduse taasavamiseks.

"Meil on suur riik," ütles Putin kohalikele juhtidele. "Epidemioloogiline olukord on piirkonniti erinev. Me võtsime seda arvesse juba varem ja nüüd järgmises etapis peame tegutsema veelgi konkreetsemalt ja ettevaatlikumalt."

Ametliku statistika kohaselt on pandeemia jõudnud kõigisse Venemaa piirkondadesse, alates Poola ja Leedu vahel asuvast Kaliningradi alevikust kuni Beringi väina kaudu Alaskaga piirneva Tšuktši autonoomse oblastini. Venemaa piirkonnad on hakanud esitama ka omaenda statistikat, mis on põhjustanud ebakõlasid riikliku ja kohalike omavalitsuste avaldatud arvude vahel: näiteks Kaliningradi oblast teatas reedel 13 surmast, riiklik statistika aga vaid 11 surmast, Tšeljabinski oblast teatas omakorda 16 surmast, riikliku statistika kohaselt suri seal aga vaid kuus inimest.

Venemaa asepeaminister Tatjana Golikova ütles sel nädalal Venemaa uudisteväljaannetele, et Venemaa valitsus pole statistikaga manipuleerinud, kuid Venemaa suremusnäitajatest on saanud poliitiline vägikaikavedu. Vaatlejad on märkinud, et Venemaa surmajuhtumite üldarv on suhteliselt madal - 2631 ohvrit - hoolimata sellest, et tuvastatud nakatunute arvult on riik maailmas teisel kohal Ameerika Ühendriikide järel.

Tervishoiuametnikud Moskvas lükkasid samuti ümber süüdistused, et nad ei avalda tegelikku COVID-19 hukkunute statistikat, öeldes, et selle andmed on "täiesti läbipaistvad". Kuid ka linna tervishoiuamet tunnistas, et statistika hulka loetakse ainult juhtumid, mille puhul surmajärgsel lahkamisel leiab kinnitust tüsistuste otsene seos koroonaviirusega.

Moskva liigub edasi ettevaatlikult. Kuigi president Putin teatas selle nädala algul piirangute järkjärgulisest leevendamisest kogu riigis, andis Moskva linnapea Sergei Sobjanin mõista, et pealinnas karantiinipiirangute tühistamisega ei kiirustata.

"Piirangute enneaegne kaotamine toob kaasa pandeemia teise laine reaalse riski," ütles Sobjanin neljapäeval. "Põhjendamatud viivitused tabavad aga inimesi samuti kõige raskemal viisil."

Sobjanin

61-aastasest Sobjaninist on paljuski saanud Venemaa koroonaviiruse vastase võitluse avalik nägu, samal ajal kui Putin on pagenud oma residentsi Novo-Ogarjovos.

Kui nakatunute arv hakkas aprillis kiiresti kasvama, avasid Moskva ametivõimud uue koroonaviiruse haigla, mis ehitati valmis umbes kuu jooksul. Ja Sobjanini võimud teatasid ka elektrooniliste passide kasutuselevõtust, et jõustada karantiinimeetmeid, mis tulid varem, kui mujal Venemaal. Linn käivitab ühtlasi suure koroonaviiruse testimisprogrammi, mis on üldsusele tasuta.

Moskva on aga mitmes mõttes kriisiga toimetulekuks paremini valmis kui Venemaa vähem arenenud piirkonnad. Jõukal pealinnal on eelarveressursid, millest ülejäänud riik võib vaid und näha.

Sobjanini ametiajal on Venemaa pealinn, mis end koroonaviiruse-eelsetel päevadel n-ö Instagrami-sõbralikuks paigaks muutis, olles täis renoveeritud parke, hipirestorane ja kallihinnalist kinnisvara, nautinud suuri munitsipaalkulutusi.

Juhtiv ärileht Vedomosti teatas eelmisel aastal, et linna astmosfääri ilustamiseks mõeldud projektide eelarve on viimase kümnendi jooksul - Moskva eelarveandmete kohaselt üle 1,5 triljoni rubla (20,5 miljardit dollarit) - peaagu võrdne summaga, mis kulus sarnastele projektidele kogu ülejäänud Venemaal.

Et näha elatustaseme erinevust ja tervishoiusüsteemi ebapiisavust, ei pea aga Moskvast kaugele minema.

Vene populaarse ajakirjaniku Irina Šikhmani hiljuti postitatud populaarne YouTube'i video näitas külaskäiku Ivantejevka linna kohalikku haiglasse, mis asub veidi üle 15 kilomeetri kaugusel pealinna piiridest, kus arstid näitavad neile saabunud isikukaitsevahendeid.

Kui Šikhman alustab ametlikku vestlust, ütleb maskis arst, et tal ei ole varude osas kaebusi olnud ja tal on patsientide vastuvõtmiseks piisavalt personali.

Kuid videol, millel on olnud rohkem kui kolm miljonit vaatamist, on näha, kuidas haigla seintelt koorub värvi ning hoone on kehvasti valgustatud ja nukras seisus, andes aimu Venemaa kohaliku tervishoiusüsteemi murettekitavast olukorrast ja sellestki, et ajatsoon pole ainus, mis pealinna ja regioone selles laialivalguvas riigis eristab.