Olukord on nukker: COVID-19 surmajuhtumite arv on ületanud 30 000 piiri, riik on suundumas viimase aja kõige järsemasse majanduslangusesse. Turism on sisuliselt ära kukkunud. Tuhandetel restoranidel ja poodidel ei ole enam raha uuesti avamiseks. Valitsuse niigi ahtad vahendid on hakanud kokku kuivama, kirjeldab ajaleht The Washington Post.

Itaallased tunnevad samal ajal kibestumist ja äratõugatust. Nad on pettunud Euroopa varajastes sammudes pandeemiale reageerimises ja selle tagajärgedes. Euroopa Liidu vastased meeleolud on järsult süvenenud, nagu on seda ka ebakindlus selle osas, mis võib juhtuda järgmiseks Itaalia pahupidi pööratud poliitikas.

Uudne koroonaviirus on muutnud peaaegu kõiki rängalt kannatanud riike sügaval ja kestval viisil. Kuid muutused on eriti ohtlikud just Itaalias, kus viirus tabas juba eksisteerinud majanduslikku nõrkust ja tuletas meelde hüljatuse tunnet, mis sai juured eurotsooni- ja rändekriisi ajal.

Foto: Scanpix

Juba enne seda, kui riiki tabas üks maailma surmavamaid puhanguid, peeti Itaaliat Lääne-Euroopa ettearvamatumaks riigiks - flirtides pidevalt populismiga, nähes mõnikord olevat vaid ühe halvasti juhitud kriisi kaugusel järgmisest Brexitist või Kreeka-laadsest võlakatastroofist. Nüüd on kriis kätte jõudnud ning kaalul pole mitte ainult Itaalia, vaid ka kogu Euroopa stabiilsus.

"Arvamus, et Itaalia võib järgida Ühendkuningriigi eeskuju Euroopa-vastases meelestatuses, on konkreetselt juhtumas," ütles endine peaminister ja Pariisi rahvusvaheliste suhete kooli dekaan Enrico Letta. "Vajame [Euroopalt] empaatiat ja täielikku solidaarsust."

Ainuüksi majanduslikus mõttes on Itaalia ohus. Euroopa Liidu prognooside kohaselt ennustatakse maailmajaos, mis seisab silmitsi läbi aegade kõige raskema majanduslangusega, just Itaaliale üht rängimat majanduse kokkutõmbumist, mis tõotab tänavu kukkuda 9,5 protsenti. Itaalia võlakoorem kasvab 158,9 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis on üks kõrgemaid määrasid maailmas. Euroopa majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles eelmisel nädalal, et Itaalia taastumine saab ennustuste kohaselt olema pikaajalisem kui teistel riikidel.

Itaalia ei ole haavatav mitte ainult haiguspuhangu ulatuse ja sulgemismeetmete kestvuse tõttu, vaid ka oma majanduse olemuse tõttu - nimelt sõltub see suuresti turismist, mis moodustab umbes 13 protsenti riigi SKTst. Ühtlasi töötab suur osa itaallastest väikeettevõtetes või mitteametlikult - grupid, keda tabas langus kõige rängemalt.

Foto: Scanpix

Euroopa jaoks on oht, et ebavõrdsus ühisraha tsoonis süveneb, põhjustades kaua vindunud pingeid põhjamaade ja lõunapoolsete riikide, sealhulgas Itaalia vahel.

Põhja- ja Lõuna-Euroopa riigid on juba jagelenud koroonaviiruse pandeemia koordineeritud reageerimise üle. Prantsusmaa ja Saksamaa olid esialgu vastumeelsed meditsiinitehnika jagamise suhtes, sundides Itaalia abi saamiseks Hiina poole pöörduma. Seejärel tegid Saksamaa ja Holland maha eelmisel kuul Itaalia esitatud ettepaneku koroonavõlakirjade loomiseks, mis oleks tähendanud liikmesriikide võlgade koondamist maailmajao taastumise rahastamiseks.

Uuringufirma SWG andmetel on Itaalia umbusaldus Euroopa institutsioonide vastu viimase aastaga kahekordistunud, ulatudes umbes 50 protsendini. Eurotsoonist lahkumist pooldavate itaallaste arv on tõusnud 23 protsendilt 35 protsendile.

"On selge, et euroskeptitsism on üldiselt kasvanud," ütles Rooma Guido Carli ülikooli professor Giovanni Orsina. “Kuid itaallased ootavad, et teada saada, mis saab edasi. Mulle jääb mulje, et see on endiselt teadmata. Kas [Itaalia või EL-i] raha jõuab nende taskutesse?”

Juba puhangu algusnädalatel kõlasid Roomas isegi vasakpoolsete ja pühendunud euroopameelsete murelikud hääled bloki tuleviku osas. Viimased hoiatasid, et Euroopa Liidu loid vastus jättis Itaalia toetuseta. Täna väidavad mitmed need samad poliitikud, et Euroopa on järele jõudnud, mõistes panuseid viivitusega ja visandades kompromisse tegeva taastumiskava. Peaminister Giuseppe Conte kuulutas pärast nädalaid kestnud läbirääkimisi teiste Euroopa liidritega võitu ja tunnustas Euroopa kokkulepet kui verstaposti.

"Tänane sõnum on, et meil on ühine kriis ning me koostame ühiselt plaani sellele reageerimiseks," ütles Gentiloni intervjuus. "Kui suudame seda teha, on see Euroopa jaoks pöördeline hetk."

Giuseppe Conte
Foto: Scanpix


Kuid suurem osa peamisi üksikasju on veel välja töötamata, sh fondi suurus, kas raha kogumiseks kasutatakse võlakirju ja kas raha jagatakse liikmesriikidele toetuste või laenudena. Erinevus Itaalia jaoks on märkimisväärne: Põhja-Euroopa riikide soositud laenud suurendaksid riigivõlga. Toetused seda ei teeks.

"Conte peab näitama, et Euroopa aitab," ütles Itaalia majandusarengu ministeeriumi endine asekantsler Michele Geraci. Ta kirjeldas riigi valitsevat koalitsiooni kui rühmitust, mida ühendab eesmärk hoida parempoolsed võimu juurest eemale.

Arvamusküsitluste kohaselt on toetus Contele hakanud tõusma, kuid paljud arvavad, et see on ajutine, kriisi ajal võimude ümber koondumise efekt. Mitmed Euroopa poliitikud, sh Prantsuse president Emmanuel Macron on hoiatanud, et pandeemia võib aidata populiste kõikjal Lõuna-Euroopas, sealhulgas Itaalias.

Viimase euroala finantskriisi ja hilisema rändekriisi järel tekkinud rahulolematus kasvas Itaalias laiemaks Euroopa Liidu vastaseks meeleoluks ja käivitas sündmuste ahela, mis viis Brüsselit siunava, immigratsioonivastase natsionalisti Matteo Salvini ja tema paremäärmusliku Liiga-partei võidule.

Matteo Salvini


Liiga kaotas oma koha Itaalia valitsuses eelmisel aastal pärast seda, kui Salvini üritas käremeelset siseministrit peaministriks kroonida. Hoolimata sellest on Liiga endiselt Itaalia populaarseim partei ja paljud analüütikud on leidnud, et Salvini võib lõppude lõpuks uuesti võimule naasta.

Kuid Salvini sõnumid pandeemia ajal on olnud vastuolulised. Esiteks kritiseeris ta Itaalia meetmeid liigse lõtvuse pärast. Nüüd kritiseerib ta valitsust aga selle eest, et see ei avanud riiki piisavalt vara ja piisavalt kiiresti. Itaalia meediaväljaanded on hakanud seetõttu spekuleerima, kes võiks Salvini partei esinumbrina välja vahetada.

Teine paremäärmuslik partei, Itaalia vennad, on hakanud Liiga toetamisest kõrvale hoidma. Kui kahe partei toetus kokku liita, on see pea sama suur - 40 protsenti -, mis enne kriisi algust. Euroopa Liidu vastased meeleolud on selle asemel, et otseselt ühte parteid aidata, valgunud aga laiali üle kogu poliitilise spektri ega ole veel parteipoliitikas muudatusi toonud.

“Salvinil ei ole mingit võimalust. Null,” ütles endine peaminister Matteo Renzi, kes juhib väikest erakonda, mis kuulub võimukoalitsiooni. "Järgmised valimised on aastal 2023. Ja Itaalias on kolm aastat terve ajastu."

Matteo Renzi
Foto: Scanpix

Renzi väitis intervjuus, et pandeemia tagajärjel natsionalism väheneb, mitte ei kasva. Ta ütles, et need ideed, mida isolatsionistlikud juhid on reklaaminud - suletud piirid, vähenenud immigratsioon -, on nüüd jõustamisel ja tõestavad, et neist pole mingit kasu.

„Nüüd pole meil turiste. Meil pole eksporti,” sõnas Renzi. „Ja meil on palju pingeid, sest Itaalia on riik, mis on valmis olema üleilmastumise riik. See on täielikult blokeeritud ja suletud.”

Kuid teised väidavad, et Itaalias on volatiilsuse tase palju kõrgem.

"Oleme väga ohtlikus olukorras," ütles Itaalia poliitik Sandro Gozi, kes esindab Prantsusmaad Euroopa Parlamendis. „Kui Euroopa on tõhus, võiks isegi mõelda, et see võib olla [Itaalia] jaoks uus ajastu. See võib olla uus positiivne etapp. Kuid vastupidisel juhul, kui liit vaid teeskleb ega tegele asjaga ning Itaalia majandusel läheb halvasti, võib riik minna täielikult natsionalistlikule teele. Ma ei usu, et keskteed tuleb.”