Tegnell ütles, et on raske mõista, kuidas täiemõõduline karantiin oleks takistanud viiruse levimist hooldekodudesse.

Kuigi Rootsi ei ole karantiini kehtestanud, on ta keelanud ühe oma vähese piirangumeetmena hooldekodude külastamise, samas kui koolid, baarid, poed ja restoranid on endiselt avatud.

Tegnell ütles BBC Radio 4-le, et Rootsi võib teise lainega paremini hakkama saada kui teised riigid, sest sealseid lõtvu meetmeid saab pikemalt kehtimas hoida kui karmi karantiini mujal.

Rootsi nakatumisjuhtumite arv on kasvanud aeglasemalt kui Suurbritannias, aga seal on kaugelt rohkem nakatumisi ja surmi kui teistes Põhjamaades.

Küsimusele, kas karantiin oleks need surmad ära hoidnud, vastas Tegnell, et sellele küsimusele on praegu väga keeruline vastata.

„Vähemalt 50% meie surmajuhtumitest on eakate kodudes ja meil on raske mõista, kuidas karantiin oleks takistanud haiguse sinna sattumist,” ütles Tegnell. „Meil oli juba seadus, mis muutis külastajate eakate kodudesse tuleku ebaseaduslikuks. Nad vajavad pidevat hooldamist, nad vajavad paljusid inimesi, kes tulevad ja lähevad, et nende eest hoolitseda. Nii et meile on veidi ebaselge, kas karantiin oleks takistanud selle juhtumist või mitte. See on keeruline küsimus ja ma ei arva, et meil oleks vastust, ja ma pole kindel, et me kunagi täielikult selle vastuse saame.”

Tegnelli sõnul läbis Rootsi epideemia tipu nädal tagasi ja viirus on võinud olla juba kuni 20% Stockholmi elanikest.

„Me usume, et meil on immuunsustase, kui ma mäletan õigesti, kuskil 15-20% Stockholmi elanikkonnast,” ütles Tegnell. „Mitte täielik karjaimmuunsus, aga see mõjutab kindlasti reproduktsioonimäära ja aeglustab levikut.”

Tegnelli sõnul on immuunsustestid Rootsis näidanud, et inimestel tekivad antikehad, mis võitlevad viiruse vastu, kui see naaseb.

„Me teame selle haiguse immuunsuse kohta väga vähe, aga enamik eksperte Rootsis nõustub, et meil on kindlasti mingisugune immuunsus,” ütles Tegnell. „Paljudel inimestel, keda on seni testitud, on tekkinud antikehad ja tavaliselt annavad antikehad kaitse, nii et me loodame, et see muudab asja meile pika aja jooksul lihtsamaks.”

Tegnelli sõnul on Rootsi strateegia töötanud, sest tervishoiusüsteem on suutnud hakkama saada ja vähemalt 20% intensiivravivooditest on alati vabad.

Küsimusele võimaliku teise laine kohta vastas Tegnell, et Rootsi strateegia eelis on see, et seda saab pikemalt sellisena hoida.

„Meil on ka meetmed, mida me võime hoida pikka aega,” ütles Tegnell. „Nii et ma arvan, et see on teine osa meie põhjendustest, et me tahame, et meil oleks midagi kestlikku, kui me peame seda mahasurumist ja leevendamist jätkama, mida me praegu teeme. Me võime jätkata selle tegemist pikka aega, sest meie koolid on endiselt lahti, enamik meie ühiskonnast töötab, aga kohandunud tasemel. Nii et kui paistab, et me saame teise laine sügisel paljude juhtumitega, võime me kergesti jätkata seda, mida juba täna teeme.”

Rootsi teatas eile 751 uuest nakatumisjuhtumist, mis viis koguarvu 16 755-ni. Surmajuhtumeid lisandus eile 84 ja kokku on neid 2021.

Tegnelli sõnul registreeritakse umbes pool Rootsi juhtumitest iga päev Stockholmis.