Vene Föderatsiooni uurimiskomitee peauurimisvalitsuses toimub pidev töö, et selgitada välja uusi asjaolusid kuritegude kohta rahumeelse elanikkonna vastu perioodil 1941-1945 ja isikuid, kes nendes osalesid. Karjala-Soome NSV rahumeelse elanikkonna genotsiidi fakti kohta toimub protsessuaalne kontroll kuriteo tunnuste järgi, mida näeb ette Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi paragrahv 357,” teatas uurimiskomitee.

Uurimiskomitee teatel uurivad uurijad praegu Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Karjala vabariigi valitsuse avaldatud materjale sõjavangide ja Nõukogude Liidu slaavi päritolu elanikkonna hävitamise kohta koonduslaagrites, mis lõi praeguse Karjala vabariigi territooriumile Soome okupatsiooniadministratsioon Suure Isamaasõja aastatel.

„Koonduslaagrite vangide tunnistuste järgi kandsid elutingimused ning toitlustamis- ja töökoormuse normid ellujäämisvõimalust mitte jätvat iseloomu, mille tagajärjel surid okupatsiooniperioodil koonduslaagrites tuhanded inimesed, sealhulgas alaealised ja väikesed lapsed,” teatab uurimiskomitee. „Pärast avalikustatud materjalide uurimist ning Soome vallutajate ja nende käsilaste Nõukogude rahumeelse elanikkonna vastase tegevuse teatud kontrolltoiminguid antakse vastav õiguslik hinnang. Iga tegu, mis põhineb rassilise üleoleku ja inimvihkajalikkuse kuritegelikel ideedel, ei tohi isegi kümnete aastate möödudes karistamata jääda. Sellistel kuritegudel ei ole aegumistähtaega.”

Soome ajalehe Ilta-Sanomat teatel avaldas FSB viimati eelmisel nädalal uusi arhiividokumente, mis puudutavad Jätkusõja-aegseid sündmusi Karjalas ja tingimusi Soome armee hallatud laagrites.

Dokumentide avalikustamisest räägiti Venemaa riiklikus meedias laialdaselt. Näiteks 5. Kanal teatas: „Karjala piirkonnas tegutses Suure Isamaasõja ajal 14 soomlaste loodud surmalaagrit.”

Venemaa avaldas eelmisel sügisel samuti Ida-Karjala Soome laagreid puudutavaid dokumente. Soome Rahvusarhiivi juht Jussi Nuorteva ütles siis Ilta-Sanomatele, et Soome sõjaväevõimude tegevust ei saa pidada etniliseks puhastuseks.

„Soomlased ei hakanud tegelema ulatuslike elanike ümberpaigutamiste ega ulatuslike tapmistega,” ütles Nuorteva.

Nuorteva sõnul etnilist eraldamist Karjalas siiski toimus.

„See on asi, mille üle on hea arutada ajaloolastel. Mida rohkem materjali avatakse ja mida rohkem asja arutatakse, seda paremini kogupilt välja joonistub,” ütles Nuorteva 2019. aasta oktoobris.

Vene riiklik uudisteagentuur RIA Novosti teatas FSB avaldatud uutest materjalidest eelmisel nädalal. Pealkirjas mainiti „Soome natsismi”.

„Soome vallutajad ei viinud läbi massilisi mahalaskmisi, erinevalt Saksa vallutajatest, ja seetõttu on nende kuriteod jäänud paljudeks aastateks Saksa fašismi varju. Soome natsid piinasid nälja ja talumatute laagritingimuste, sunnitöö ja pideva alandamisega,” teatas RIA Novosti.

RIA Novosti väitel asutasid soomlased oma okupeeritud piirkonda Karjala-Soome NSV-s aastatel 1941-44 mitukümmend laagrit tsiviilelanikkonna jaoks. FSB dokumentide järgi koguti laagritesse peamiselt slaavlasi: üle 90% laagritesse sattunutest olid venelased, valgevenelased ja ukrainlased.