Kiirest raudteeühendusest Euroopaga saab meie mobiilne inimõigus

Elame juba mitmendat nädalat täiesti uues maailmas, kus kogu meie igapäevane elu on tõsiselt häiritud.

Oleme sunnitud eraisikutena leppima mitme viimase põlvkonna jaoks täiesti esmakordse olukorraga, kus meie liikumisvõimalus on ootamatult ahenenud. Praegu on meie kõigi prioriteet hoida neid inimesi, kelle ringiliikumine ja töötamine, esmajoones tervishoius, aga ka kaubanduses, tööstuses ja logistikas on asendamatu selleks, et saaksime jätkuvalt ligipääsu igapäevastele esmatarbekaupadele ja teenustele. Vaid siis on meil lootust kriisi tipp ületada ja hakata niipea kui võimalik naasma tavaellu.

Eraeluliste piirangute taustal kostitatakse meid uudistega, kuidas Euroopa Komisjon teeb ekstra pingutusi, et tagada euroliidu aluspõhimõtte ehk kaupade ja teenuste vaba liikumine. Põhjuseks pildid meediast 70 ja enama kilomeetri pikkustest rekajärjekordadest Schengeni ruumis, erakorralised kaubaveo tagamiseks mõeldud laevaliinid Eesti ning muu Euroopa vahel.

Just hetkeolukord rahvusvahelise kaubaveo vallas ja pingutused tekkinud kitsaskohtade lahendamiseks on andnud mulle veendumuse – meie piirkonna ühendatus muu Euroopaga muutub ajas üha olulisemaks ning Rail Baltica mängib siin võtmerolli.

Kui aastaid tagasi tõi Euroopa raudteeühenduste edendamise vajaduse teravamalt fookusesse Islandil aktiveerunud vulkaan, mis seiskas suure osa lennuliiklusest, siis praeguse olukorra valguses peaks igaüks mõistma, et isegi vaid kriitilise kaubaveo võtmes on sujuv ja kiire rongiühendus kordi efektiivsem kui maanteevedu.

Kuid ma ei räägi ainult kriisisituatsioonist, kus 50 kaubaveokit võiks reisida ühe rongiga ilma piiril seismata. See on meie ühendatud Euroopa ruumis tarnekindluse tagamisel ja kindlustamisel ülioluline ka tavaelus.

Paralleel mobiilsidega

Viimase kahe kümnendiga, eriti alates euroliidu osaks saamisest, oleme Eestis ühiskonnana arenenud sinnamaale, kus võtame auto-laeva-lennukiga Euroopasse saamist enesestmõistetavana ja see pole enam üksikute väljavalitute luksus. See tekitab nii mõnedki paralleelid telekommunikatsioonivaldkonnaga. Alul oli see kõik eksklusiivne, kui vaid vähestel olid suured, kallid ja kobakad Nokia kastid, millega helistamise hind oli tavainimesele üle mõistuse. Samuti oli leviala nii nadi, et kohti, kust helistada, pidi lausa otsima. Kuid sealt oleme nüüdseks astunud päeva, kus sõltumata seadmest on pidev kvaliteetne ühenduvus nii lähemate kui ka kaugemate sõprade-sugulaste-töökaaslastega iseenesestmõistetav. Kuid ajas tagasi vaadates tuleb möönda, et aastate eest oli nii mitmeidki, kes küsisid kahtlevalt: milleks meile kõike seda vaja on? Mastid, investeeringud, argielu häirivad ehitustööd, hirmutati ka mobiilside tervist kahjustava toimega. Tulles aga tänasesse päeva, me ei kujuta endale ju ettegi, et ühendatust – mobiilset internetti – pole. Mitte ainult Eestis, vaid kõikjal Euroopas ja mujalgi maailmas. Lootuses, et me juba lähiajal saame selles „uues“ maailmas taas uusi linnasid ja maid avastada, kasutame igal pool oma nutitelefoni, et valida sobilikem teekond ning parim transpordiühendus.

Teisisõnu võtame mobiilset internetti praegu sisuliselt inimõigusena. Olles ise selle arenguga nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides väga lähedalt seotud olnud, siis ajas ette vaadates olen veendunud, et juba „homme“ võtame me rongiühendust Euroopaga samasuguse iseenesestmõistetavusena. Samavõrra, nagu on sidevõrgud meid ühendanud muu Euroopa ja maailmaga, peame olema ühendatud ka füüsiliselt. Tänu Rail Balticale hakkame võtma seda oma igapäevaelu osana, et saame transpordis kindlad olla. Kiirest rongiühendusest saab meie tulevane inimõigus. Me ei kujuta peagi endale enam ettegi, et ei saa Tallinnast Pärnusse 40 minutiga või alla kahe tunni Riiga ja väga kiiresti Euroopasse. Või et meil pole võimalik liigutada kiiresti kaupa Muugalt Kesk-Euroopasse.

Roheline raudtee on ehitamisel

Praegu oleme Rail Baltica projektiga seisus, kus saame tuleviku ühenduse nimel igaühele nähtavate töödega ka reaalselt pihta hakata. Kogu Eesti trassiosale on sõlmitud projekteerimislepingud. Meil on olemas kiirendatud investeeringuplaan ning juba sel ja järgmisel aastal alustame kümnete kohtobjektide ehitamisega. Esimene füüsiline ehitusobjekt – Saustinõmme maanteeviadukt – on juba töös ja seega on Rail Baltica trassile asetatud ka ehituse algust sümboliseeriv nurgakivi. Käesoleva ja järgneva kahe aasta plaan näeb ette üle 200 miljoni euro investeerimist Rail Baltica ehitamisse Eestis. Esmalt asume rajama maanteedega ristuvaid sildu ja viadukte ning ökodukte. Ehitame ümber elektri- ja gaasitrasside ristumised raudteega. Samuti alustame Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ning Muuga kaubaterminali ehitusega.

Eesti avalikkuses on palju mõtteid vahetatud selle üle, milline on raudtee-ehituse mõju loodusele. Mul on endal hästi tundlik roheline närv ja looduskeskkonda hindava inimesena olen sügavalt veendunud, et Rail Baltica raudtee „ökoloogiline bilanss“ on selgelt plussis – raudtee kui kõige rohelisema kiire transpordiviisi osas valitseb kõikjal maailmas konsensus. Muidugi, taristu rajamisel on mõju ümbritsevale keskkonnale, kuid valdavalt on see mõju ühekordne ja langeb ehituse aega. Tahan seista ka isiklikult selle eest, et see, mida teeme, on kõige optimaalsem ja ökoloogilisem, mida on võimalik ellu viia.

Eestlastel on ütlus „üheksa korda mõõda ja üks kord lõika”. Rail Baltica rajamise eest vastutav tiim on oma tegevuses just sellest lähtunud. Oleme seadnud eesmärgiks teha kogu eeltöö selliselt, et see vastaks absoluutsetelt kõikidele seadusandlusest tulenevatele (sh keskkonnaalastele) nõuetele ja ka inimeste ootustele. Tänu sellele eeltööle oleme projektiga staadiumis, kus oleme reaalsete ehitustöödega edasi liikumas ja olen ka optimistlikult meelestatud, et saame kinni pidada põhitrassi valmimistähtajast, milleks on 2026. aasta.

Rail Baltica kui majandusmootor

Praeguse kriisi valguses võime ka öelda, et Rail Baltica projektist kui Eesti kõigi aegade suurimast infrastruktuuriprojektist võib saada meie majanduse kriisiaegse ja -järgse taaskäivitamise mootor, kus hakkame aastaid järjest tooma sadade miljonite eurode eest ehitustöid Eesti turule, mis kogu oma mõjuga ehituse, transpordi, logistika, aga isegi toitlustuse ja majutuse sektoritesse elavdab meie majandust tervikuna.

Ja seda kõike lisaks pikaajalisele positiivsele sotsiaal-majanduslikule mõjule, mida kiire ja keskkonnasõbralik euroopasuunaline raudtee kaasa toob.