„Kui me oleksime kohe algusest peale kõik kinni pannud, oleks võinud olla veidi teistmoodi,“ ütles Fauci, kelle sõnul oli selle otsuse tegemine aga keeruline.

USA-s on nüüdseks üle 555 000 nakatumis- ja 22 000 surmajuhtumit. Suur osa neist New Yorgis.

Küsimusele ajalehe New York Times teadete kohta, et Fauci ja teised ametnikud tegid ettepaneku agressiivsete piirangumeetmete kehtestamiseks juba veebruari lõpus, vastas Fauci, et tervishoiuametnikud saavad ainult anda soovitusi puhtalt tervishoiu seisukohalt.

„Tihti võetakse need soovitused vastu. Mõnikord mitte. Aga on nagu on, oleme praegu seal, kus oleme,“ ütles Fauci.

USA-s koroonaviirusevastast võitlust juhtiv Fauci lisas, et keegi ei hakka eitama, et varasemad piirangud oleksid logistiliselt võinud elusid päästa.

Aga ta möönis, et mis puutub sellistesse otsustesse, on asi keeruline.

„Tollal oli palju vastuseisu asjade kinnipanekule,“ ütles Fauci.

Fauci tunnistas, et praegust olukorda USA-s mõjutavad mitmed tegurid, nagu riigi suurus ja heterogeensus, mitte ainult piirangute kehtestamisega hiljaks jäämine.

Samas ütles ta aga ka, et mitmed riigi osad võivad hakata alustama aeglast naasmist normaalsuse juurde vähemalt mõnel viisil võib-olla järgmisel kuul.

Fauci avaldas ka lootust, et 3. novembril kavas olevad USA presidendivalimised saavad toimuda, kui piirangute vähendamisele lähenetakse mõõdukalt.

New York Times paljastas Trumpi saatuslikud vead oma ulatuslikus artiklis, mille tarvis on intervjueeritud kümneid endisi ja praegusi ametnikke.

Leht on uurinud ka e-kirjavahetust ja muid varem avaldamata dokumente, millest selgub terviklikum pilt Trumpi ebakindlast reageerimisest viiruse levides.

New York Timesi andmetel pisendas Trump viiruse ohtu nädalaid, reageeris olukorra tõsidusele aeglaselt, ja süüdistas muu hulgas tervishoiuminister Alex Azari paanika õhutamises.

Kuigi Trump piiras jaanuari lõpus USA-sse sisenemist Hiinast, pidid rahvatervisemured Valge Maja sisestes diskussioonides võitlema eluruumi pärast majanduslike ja poliitiliste seisukohtadega.

Trumpi tegevust ja selle puudumist saatis umbusklik suhtumine ametnikesse. Selle juured on Trumpi usutavas süvariigi vandenõuteoorias.

Kui Trump lõpuks tegelikkusele silmad avas ja tõsiasjadega leppis, oli epideemia USA-s juba valla. Pärast olukorra tõsiduse mõistmist oli Trump New York Timesi teatel šokis ja halvatud.

USA-s tuvastati esimene nakatumine 21. jaanuaril ja New York Timesi andmetel hoiatati Trumpi viiruse eest umbes samal ajal. Trump vältis aga meetmete tarvitusele võtmist märtsi keskpaigani ehk veel kuus nädalat esimese raporti järel.

Trumpi majandusnõunik Peter Navarro kirjutas jaanuari lõpus memo, milles ütles, et koroonaviirus võib USA-le väga kalliks maksma minna. Navarro hindas, et viirus võib nõuda kuni poole miljoni ameeriklase elu ja minna maksma triljoneid dollareid. Trump väidab, et ei ole seda memo näinud.

Veebruari kolmandal nädalal olid administratsiooni juhtivad tervishoiuametnikud otsustanud soovitada agressiivsemat strateegiat koroonaviiruse levimise ohjeldamiseks. Enne seda pani aga USA Nakkushaiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuste (CDC) hoiatus börsikursid kukkuma, mis ajas Trumpi endast välja.

Trump tõrjus tervishoiuministri kõrvale ja pani koroonaviirusevastast tegevust juhtima asepresident Mike Pence’i.

Kulus veel kolm nädalat, enne kui Trump soostus soovitama distantsi hoidmist.

Valge Maja jagunes veel märtsis erinevatesse leeridesse selle suhtes, kuidas epideemiale tuleks reageerida, kuigi siis oli juba selge, et rangemaid meetmeid ei saa enam vältida.

Trump otsis nõu Wall Streetilt ja ärimaailmast. Rahandusminister Steven Mnuchin rõhutas Valge Maja nõupidamisel, et karmid meetmed hävitavad USA majanduse. Riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brien vastas sellele, et majanduses tuleb häving igal juhul ka siis, kui midagi ette ei võeta.

Trumpi teine riikliku julgeoleku alane nõuandja Matthew Pottinger sai arstina töötavalt pikaajaliselt sõbralt jaanuari alguses hoiatuse Hiinas kiiresti leviva viiruse kohta.

Järgnevatel nädalatel jäi aga Pottinger kindlaks strateegiale, mille järgi süüdistati epideemias Hiinat.

Lisaks sellele uskus Pottinger vandenõuteooriasse, mille järgi on koroonaviirus pärit Hiina valitsuse salajasest laborist Wuhanis ja see levis sealt välja kogemata.