Möödunud aasta mais tuli kahel Narva arestimajas viibinud ning ühes eelvangistuse kambris istunud mehel - Dmitri Dodonovil (34) ja Grigori Kašintsevil (24) mõte põgeneda. Põgenemiseks tuli meeste hinnangul kõrvaldada aga neid segav politseiametnik ja nii organiseerisidki Dudonov ja Kašintsev arestimajast põgenemise eemärgil arestimaja töötaja tapmist. Vanem, Dudonov, mõtles välja plaani ning leppis noorema, kambrikaaslase Kašintseviga kokku, kes mida teeb.

Edasine oli kole. 12. mail jalutuskambrist arestimaja koridori konvoeerimisel pritsis Dodonov tahtliku tapmise eesmärgil oma ametiülesannete täitmisel viibivale arestimaja politseinikule esmalt silma seebilahust. Politseinik tundis silmades tugevat põletustunnet. Dodonov kasutas aga ootamatu momendi ära, haaras politseiniku kaelast ja hakkas teda kägistama.

Samal ajal tungis tema kuriteokaaslane Kašintsev kallale teenistuskohustusi täitvale arestimaja spetsialistile, et viimane ei saaks oma kolleegile appi minna.

Sel ajal kui Kašintsev hoidis kinni arestimaja spetsialisti, peksis Dodonov teist politseiametnikku korduvalt nii käte kui ka jalgadega. Ta sai oma ohvri politseijaki taskust kätte metallist pastapliiatsi ning lõi sellega politseinikku korduvalt, tekitades talle lõikehaavu.

See, et politseinik ellu jäi, polnud aga Dodunovi ja Kašintsevi teene. “Süüdistuse kohaselt jäi politseiniku surm saabumata Dodonov`i ja Kašintsev`i tahtest mittesõltuvate asjaolude tõttu, sest kannatanul õnnestus vajutada häirenuppu ning häire peale saabusid kohale politseitöötajad,” seisab süüdistuses.

“Üks ametnik sai raskelt viga ja teine pääses kergemate vigastustega. Jäädavaid vigastusi ei saanud õnneks kumbki ning praeguseks on nad mõlemad tööl tagasi,” ütles politsei-ja piirivalveameti pressiesindaja Leana Loide.

Eelvangistuse kambrisse, kus mehed plaani pidasid, sattusid nad erinevate asjaolude tõttu. Dodonov oli 6. mail kella 23 ajal kägistanud 19-aastast tuttavat noormeest. Nagu sellest veel vähe oleks - kägistamishuviline asetas noorukile kõrile ka noa.
Kašintsev oli aga 7. mai varahommikul kella 5.20 ajal Narvas Imbi baari juures koos kamraadi Maksim Alakiga peksnud 47-aastast meest, põhjustades talle eluohtlikku tervisekahjustuse.

Eelvangistuse kambrisse viinud vägivalla teod lisati samuti süüdistusele juurde.

Dodonov ja Kašintsev oma süüd ei tunnistanud, väites, et nad planeerisid küll põgenemist, aga mitte tapmist.

"Kui peksta nii intensiivselt kedagi ja peksta just nimelt jalgadega ja pea piirkonda, siis ei saa rääkida lihtsalt peksmisest, vaid see on juba tapmiskatse,” ütles aasta algul, kui kohtuprotsess algas, Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa. “See, et politseinike suhtes võidakse kasutada vägivalda, ei ole harv nähtus, aga et see vägivald on nii intensiivne ja et seda kasutatakse arestimajas, on pigem erand," tõdes Kõrgmaa.

Dodonovile esitati süüdistus teise inimese tapmise katses ja vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega. Samuti esitati Dodonov`ile süüdistus kehalises väärkohtlemises, mille eest ta uurimise alla ka algselt üldse sattus. Kašintsevile esitati süüdistus kaasaaitamises teise inimese tapmise katses ja vägivalla kasutamises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuse täitmisega.

Samuti esitati Kašintsevile süüdistus eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises - see on eelpoolviidatud tegu, mille eest tema arestikambrisse sattus.

Märtsi alguses tunnistas Viru maakohus Dodonovi ja Kašintsevi süüdi. Kohus mõistis Dodonovile 14-aastase ja Kašintsevile üheksa-aastase vanglakaristuse. Nendega koos oli kohtu all peksmises süüdistatav Maksim Alak, kes sai tingimisi nelja-aastase vangistuse.
Kohtuotsus ei ole aga jõustunud, sest Dodonov ja Kašintsev kaebasid selle edasi.

Küsimus on aga ka, kas arestimajas rikuti ehk reegleid, pannes kaks pätti ühte kambrisse. Politsei-ja piirivalveameti pressiesindaja Leana Loide kinnitas, et sisekontrollibüroo viis niivõrd raske sündmuse asjaolude igakülgseks väljaselgitamiseks läbi ka teenistuslikku kontrolli. “Selle tulemusena ei tuvastatud juhtumiga seotud ametnike tegevuses teenistusalaseid rikkumisi. Arestimaja toonane juht jätkab tööd Narva politseijaoskonnas, ta lahkus juhi kohalt omal soovil,” ütles Loide.

Narva arestimajas on ohutusega probleeme olnud varemgi. 2017. aasta jaanuaris põgenesid sealt kaks kinnipeetavat, 26-aastane Artur ja 28-aastane Dmitri. Neist esimene vajas ühel õhtul arstiabi. Pärast meedikutega kohtumist viis arestimaja töötaja kinnipeetava tagasi kambrisse ning kambriukse avamisel tungis mees politseitöötajale kallale.

Kambris viibis ka teine kinnipeetav, Dmitri, kes samuti ametnikku ründas. Mehed peksid ametnikku ning neist üks rebis töötajalt uksi avava töötõendi ning kaks meest lahkusid kaarti kasutades Narva politseijaoskonna territooriumilt. Nad tabati sama päeva hilisõhtul.