„Mõelda, et me läheneme lõpppunktile, oleks ohtlik. Viirus ei jäta ruumi vigadele või enesega rahuolule. Igasugune nihe meie reageerimisstrateegias, liikumispiirangute või füüsilise distantsi hoidmise meetmete lõdvendamine nõuab väga hoolikat kaalumist,“ ütles Kluge, vahendab Guardian.

Koroonaviiruse juhtumid Euroopas moodustavad umbes poole kogu maailma omadest, teatas Kluge.

Lisaks sellele on kümnest kõige suurema nakatunute arvuga riigist seitse Euroopas.

Uute juhtumite arv Euroopas suureneb jätkuvalt ja kokku on kinnitatud juhtumeid tänahommikuse seisuga 687 236. Surmajuhtumeid on Euroopas 52 824.

Kluge hoiatas, et kuigi surmajuhtumite arv hakkab kõige hullemas olukorras olevates Itaalias ja Hispaanias tasanduma, ei ole veel aeg meetmete lõdvendamiseks.

Kluge lisas, et kümme päeva pärast laialdaste rahvatervisealaste ja ühiskondlike meetmete rakendamist Saksamaal hakkas juhtumite arv seal vähenema. Suremus ja kinnitatud juhtumite mediaanvanus Saksamaal on väiksem kui keskmine mujal.

Edasiminek on Kluge sõnul hea Austrias, Hollandis ja Šveitsis.

„Nakatumisi toimub igas vanuses, aga proportsionaalselt vähem alla 15-aastaste laste hulgas,“ ütles Kluge. „Tõsise haiguse koorem on suurem vanemate inimeste, eriti meeste ja kaasnevate haigustega inimeste hulgas. Kuigi enamik juhtumeid jääb kergeks, annab 40% tulemuseks hospidaliseerimise ja 5% nõuab intensiivravi. Nende hulgast, kes on elu kaotanud on kaks kolmandikku mehed ja 95% üle 60 aasta vanad. Enamikul neist isikutest oli üks või rohkem kaasnevaid haigusi. Südame-veresoonkonna haigusi 66%-il, diabeet 29%-il ja neeruhaigus 21%-il.“

„Praegu ei ole aeg meetmeid leevendada, on aeg taaskord kahekordistada ja kolmekordistada meie kollektiivseid jõupingutusi, et liikuda mahasurumise suunas,“ ütles Kluge ja lisas, et viiruse tundmine ja mõningad positiivsed märgid mõnedes riikides ei kujuta endast veel võitu.