Taaskasutatav plast on ettevõttele kallim, samas kordades keskkonnasäästlikum. „rPET-pakendist tekkiv CO2 jalajälg on 79% väiksem kui esmase toorme kasutamisel. Värska toodab 2 miljonit üheliitrist pudelit aastas ja taaskasutab seega 14 tonni plasti. Säästetud naftaga saaks sõita autoga näiteks neli tiiru ümber maakera,“ rääkis Värska Originaali juhatuse esimees Urmas Jõgeva.

Kuigi rPET-materjal on ettevõttele kulukam, ei muutu Värska Originaali hind tarbija jaoks, küll aga on pudelid nüüdsest märgistatud pisikese rohelise lehekesega, millel taaskasutatud plasti protsent kirjas.

„Praegu on rPET-materjali kasutamine joogipudelite tootmises pigem erand kui reegel, aga peaks olema vastupidi. Ka Euroopa regulatsioon suunab tulevikus järjest enam taaskasutatud plasti kasutama,” leiab Urmas Jõgeva. „Maailm upub plastijäätmetesse, ookeanidesse jõuab igal aastal 13 miljonit tonni plastijäätmeid, põhjustades sellega suuri kannatusi mereelukatele. Mõistlik oleks plastijäätmed täismahus uuesti ringlusesse saata ja väärindada. Eelistades taaskasutatud plastist pudeleid, tekitame nõudlust selle materjali järele ja motiveerime järjest enam riike pandipakendisüsteeme kasutama.”

Üllatuslikult on pandipakend veel maailmas vähelevinud praktika. Näiteks Euroopas kasutab pandipakendisüsteemi kümme riiki. Isegi meie lähinaabrid lätlased ei ole seda seni veel teinud. Eesti on maailmale hea eeskuju, meil jõuab üle 90 protsendi müüdud plastpudelitest tagasi ümbertöötlemisse. Tagastatud pudelid helvestatakse ja helvestest toodetakse uusi plastpudeleid ehk rPET-e, toidupakendeid ning muid tooteid. Taaskasutatud plast on toiduohutuse sertifikaadiga.

Plastist joogipudelitele praegu alternatiivi ei ole, seega on rPET-materjalile üleminek hea valik. Tulevikupudelitel hakkavad ka korgid olema pudelite külge kinnitatud, et kogu oluline materjal tarbijatelt tagasi saada ja seda uuesti kasutada. Eestis tagastatakse juba praegu plasttaarat taaraautomaatidesse korgiga.

„Plasti staatus ei tohiks juba enam ammu olla prügi, vaid väärtuslik tooraine, ja sellise nihke suhtumises saavad esile kutsuda tarbijad, eelistades taaskasutatud materjalidest pakendeid. Milleks pumbata välja uut naftat, kui naftatooted vedelevad mööda maailma laiali ja reostavad loodust ning tekitavad kannatusi loomadele, lindudele, kaladele ja teistele elusolenditele?” esitab Värska juht lõpetuseks küsimuse.

Jaga
Kommentaarid