Kaitseekraan aitab piirata COVID-19 levikut

Ruumi eraldavad kaitseekraanid on mõeldud vähendama piisknakkuste ohtu seal, kus inimeste omavaheline kokkupuude on paratamatu.

Viiruse levikut aitavad takistada mitmed füüsilised tõkked, selgus uuringus, kus vaadeldi viiruste läbitungimise võimet sellistest materjalidest nagu lateks, vinüülkindad ja klaas. Inimesi eraldava kaitseekraani puhul ladestuvad haigusetekitajad selle pinnale ja viiruse jõudmine teise isikuni raskeneb oluliselt. (Lytle et al. 1991) Ekraani saab desinfitseerida viirust tapvate puhastusvahenditega.

Selliseid kaitseekraane kohtab juba Eesti kaubanduskeskustes, poodides ja teenindusettevõtetes ning neid võtavad uue koroonaviiruse COVID-19 vastu võitlemiseks kiirelt kasutusele kõik Euroopa suuremad poeketid, nagu Lidl, Aldi, Lecler (White et al., 2020). Mitmed Euroopa ettevõtted töötavad praegu välja ja paigaldavad kaitseekraane, et hoida inimesi otsesest kontaktist haigusetekitajatega. (Pillman, 2020)

Tark ventilatsioon tõhustab kaitset veelgi

Mõju on teenindava personali tsoonis suurem, kui kasutada ekraani hea ventilatsiooniga ruumis, ja veelgi parem, kui laminaarne õhuvool liigub teenindaja poolt kliendi suunas. Uuritud on sedagi, kui tõhus on siseruumidesse sulgumine viiruse leviku tõkestamise eesmärgil, kus mängib olulist rolli õhuga edasi kantavate viirusosakeste leviku tihedus. Viiruse kontsentratsiooni suurenedes üle teatud piiri tekib nakkuse saamise oht. (Casal et al., 1999)

Kindla ventilatsioonihulgaga suletud ruumis sõltub viirusosakeste kontsentratsioon väliskeskkonna viiruste kogusest ja ventilatsiooni tugevusest. Seejuures jääb siseruumides kontsentratsioon vähemalt esialgu madalamaks kui väliskeskkonnas. (Casal et al., 1999)

Kindlasti ei välista ekraan üksi viirusnakkuseid, kuid vähendab nakatumise riski, sest haigestumise tõenäosus sõltub nakatavate osakeste emiteerimise kestusest ja õhuvoolu suunast. (Casal et al., 1999)

Eestis pakutavate kaitseekraanide kohta leiad rohkem infot kodulehelt fcorona.ee.

Tasub meelde jätta

• Füüsiline barjäär takistab viiruse edasikandumist ja vähendab nakatumise riski, kuid ei peata seda täielikult. 
• Saadav viirusosakeste doos sõltub kokkupuute ajast, nende kontsentratsioonist õhus ja õhu äravoolu suunast.

Kasutatatud kirjandus

Casal, J. Planas-Cuchi, E., Casal, J. (1999). Sheltering as a protective measure against airborne virus spread. – Journal of Hazardous Materials, 179–189

Lytle, C. D., Truscott, W., Budacz, A., Venegas, L., Routson, L. B., Cyr, W. H. (1991). Important Factors for Testing Barrier Materials with Surrogate Viruses. – Applied and Environmental Microbiology, 2549–2554

Märtin, P. (2020) Isolatsiooniabinõud – Tervisamet, Eesti Infektsioonhaiguste Selts. 9–10 [WWW] (22.03.2020)

Pillman, M. (2020) Plexiglas-Schutz für Angestellte gegen das Coronavirus – Volksblatt [WWW] (22.03.2020)

White, S., Lawson, H. (2020). Carrefour mounts shields for French cashiers in coronavirus crisis. – Reuters. [WWW] (22.03.2020)

Lühendatult A. T. Vassiljevi, K. Orgusaare (Tallinna tehnikülikool) põhjalikust artiklist, mille saad alla laadida siit.