Piirang hakkab Soomes kehtima homme, kui parlament selle heaks kiidab, vahendab Yle Uutiset.

Soome politseijuhi Seppo Kolehmaineni sõnul valmistub politsei paluma ametialast abi kaitseväelt ja piirivalvelt. Nende personal tegutseb politsei juhtimisel ja politsei on kohal iga teesulu juures.

Piiranguid rakendatakse normaalolude seadusandluse raames ja politsei erivolitusi ei saa.

„Piirangute juures rakendatakse nõuandeid, üleskutseid ja käske. Alles tõsisemate mittekuuletumisjuhtumite korral hakatakse kasutama karmimaid meetmeid,“ ütles Kolehmainen.

Piirangu rikkumise eest võib järgneda trahv.

Teesulge paigutatakse tähtsamatele Uusimaale viivatele teedele, aga ka teistele teedele. Alguses tuleb sulge 30-40 teele. Kiirteedel suletakse liiklusele sõiduradasid. Lisaks teedele kontrollib politsei rongi- ja lennuliiklust.

„Iga sõiduk ja iga isik, kes sõidab rongis või muus sõidukis, peatatakse ja selgitatakse, kuhu reis viib,“ ütles Helsingi politsei esindaja Lasse Aapio.

Kolehmaineni sõnul ei suuda politsei praktikas kontrollida päris kõiki maakonda viivaid teid. Ta rõhutas siiski, et inimesed ei tohiks nüüd mõelda, kuidas piirangutest mööda hiilida.

Liikumispiirangud tähendavad, et Uusimaale või sealt välja võib reisida ainult vältimatutel põhjustel. Näiteks puhkuse- või suvilareisid ei ole lubatud, aga muid heakskiidetavaid põhjendusi ja erandeid on.

Sellised arvesse minevad põhjendused on: võimude tegevus, töölkäimine, seadusega sätestatud kohustuse täitmine, lähedase surm, lapsega kohtumine või muu kaalukas isiklik põhjus. Näiteks lähisugulase põetamine haiguse korral.

Inimestel on kohustus tõendada oma isikut ja esitada politseile tõend selle kohta, miks on reisimine vältimatu.

Aapio ütles, et politsei loodab saada inimestelt kirjalikke tõendeid, aga neid otseselt ei nõuta. Tööandja võib näiteks koostada dokumendi, kus on kirjas, kus isik elab ja kus töötab. Oluline on, et põhjendus on selge ja kontrollitav.

„Väga pikki jutustusi politsei ei kuula,“ lausus Aapio.

Liikumispiirangute kontrollimine nõuab hinnanguliselt päevas kuni 700 politseiniku tööpanust.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 1. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis. Loe lähemalt Välisministeeriumi kodulehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!