„Paanika, kohkumus, viha, trots, hirm, lootusetus, kahtlus ja kohati oma jagu eitamist: kõik need on olnud viimase aja suhtlusnoodid alates uudistemeediast kuni eratekstideni. Aga mõned sõnumid, mis tulevad Eestist, tillukesest riigist Läänemere kaldal, kõlavad sellega kokkusobimatult enesekindlalt. Eestlased näivad mõtlevat, et nad on asjast aru saanud: nad ei tegele mitte ainult koroonaviiruse pandeemiaga, vaid ka selle maailmaga silmitsi seismisega, milles me elame, kui see on läbi,“ kirjutab Gessen.

Gesseni sõnul on Eesti reageering paistnud enamikust Euroopa riikidest eristamatu. Piirid on suletud, koolid kinni ning meelelahutus- ja vabaajaasutused ei tööta. Valitsus on lubanud katta osa pandeemia tõttu kaotatud isiklikust sissetulekust. Valitsust on ka kritiseeritud selge strateegia puudumise eest, näiteks selge ja järjepideva lähenemise puudumise eest proovide võtmisele. Siiski näib Eestis Gesseni sõnul vaatamata suhteliselt kõrgele nakatumiste suhtarvule (loo kirjutamise ajal 9. koht Euroopas 231 nakatumisega miljoni elaniku kohta) olevat üks madalamaid paanikatasemeid. Paanikataset uuris väljaanne Politico kümnepallisel skaalal meediakajastuse, ostupaanika ja muude indikaatorite põhjal. Eesti paanikataset hinnati kolme palliga.

Gessen kirjutab, et Eesti võib olla üks pandeemia tagajärgedeks kõige paremini valmis olevatest riikidest nii majanduslikult kui ka ühiskondlikult. Põhjenduseks toob ta tehnoloogiaga seotud majanduse, digitaalse valitsemise ja elektroonilised teenused. Väljavaade, et ollakse sunnitud töötama, õppima ja ostma interneti kaudu ei pruugi nõuda Eestis sellist kohanemist nagu paljud vajavad mujal, märgib Gessen.

Keskse rolli Eesti digitaliseerumisel omistab Gessen president Toomas Hendrik Ilvesele, kes tema sõnul levitas ideed, et „innovatsioon on Kirde-Euroopa kõrvalises seisvas vees võimalik“.

Gessen kirjutab, et kohe pärast eriolukorra väljakuulutamist 12. märtsil alustasid kaks ettevõtet koostöös valitsusega 48-tunnist ideekorjet Kriisihäkk. Järgmisel kuul tehakse koos Euroopa Komisjoni ja ühe Singapuri organisatsiooniga algust idufirmade kiirendiga projektidele kriisiaegse ja -järgse maailma jaoks, mille üks mentoritest on president Kersti Kaljulaid.

„Need programmid, mis on selgelt seotud Eesti kui idufirmade riigi identiteediga, on kujutlusvõime harjutused, mis ei reageeri ainult praegusele kriisile, vaid kujundavad ka tulevikku,“ märgib Gessen.

Gesseni küsimusele, mis tekitas Eestis ruumi kujutlusvõimele, vastas Ilves, et see oli Soome televisioon, mida Nõukogude okupatsiooni ajal vaadati. Sealt nähti, et täiesti teistsugune maailm on võimalik.

„Paistab, et eestlased teavad seda endiselt ja see kannustab kujutlusvõimet,“ kirjutab Gessen.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!