Prokuratuur toetas vene spiooni vabastamist, kohus jättis ta trellide taha
(2)
Tartu Vangla esitas Tartu Maakohtule mullu detsembris Tihhanovski toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla, seda toetasid kohtule esitatud seisukohtades nii vangla kui prokuratuur. Ka süüdimõistetu selgitas a veebruaris toimunud istungil kohtule, et soovib enne tähtaega vabaneda.
Kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis kohus täna tehtud kohtumääruses, et Tihhanovski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamine ei ole põhjendatud ning tal tuleb karistuse kandmisega jätkata.
Kohus toob tehtud määruses välja, et süüdlane on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda kaalutletult pika aja jooksul, mitte ühekordse juhusliku episoodina ega hetkeemotsioonist tingituna.
Kohtu hinnangul ei saa süüdimõistetu retsidiivsusriski hinnata väga madalaks ega asuda seisukohale, et ta on absoluutselt motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest.
Kohtu hinnangul oleks eelkõige, aga mitte ainult, üldpreventiivsetel kaalutlustel kinnipeetava vabastamine juba esimese ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ennatlik, arvestades just toime pandud kuriteo raskust ja laadi.
Ilja Tihhanovski tunnistati 2018. aasta aprillis Tartu Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku § 2351 järgi ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega.
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 2021. aasta detsembris. Karistusseadustiku kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral süüdlase vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustikus sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
Kohtuistungi toimumise ajaks oli Tihhanovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 2 aasta 1 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Karistust oli kanda ka rohkem kui kaks kuud, nagu karistusseadustik ette näeb
Kohtumäärus ei ole jõustunud. Määruskaebus Tartu Maakohtule on võimalik esitada 15 päeva jooksul.
Kaitsepolitsei pidas Eesti kodanikust Tihhanovski kinni 10. detsembril 2017, kui kahtlustas teda kuriteos, mis seisnes riigireetmise eesmärgil suhte loomises või pidamises välisriigiga, välisriigi organisatsiooni või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga. 2018. aasta aprillis mõisteti ta süüdi.
Kahtlustuse järgi töötas Tihhanovski Venemaa sõjaväeluure GRU heaks ning tema ülesanne oli samuti koguda informatsiooni riigikaitseliselt ja riigi toimimise seisukohalt elutähtsate objektide kohta ning täita muid temale antud ülesandeid. Mõlemad kaasused näitavad selgelt, et GRU suunast lähtuv Eesti-vastane luuretegevus on viimastel aastatel pigem intensiivistunud.
