Päritolu

Kuigi internetis liigub igasuguseid erinevaid teooriaid selle kohta, kust viirus pärineb, on viirus tee inimesteni leidnud läbi loomade. Vastupidiselt vandenõuteooriate väidetele ei ole COVID-19 seotud 5G levialadega ning tegemist ei ole biorelvaga. Koroonaviiruste hulka kuuluvaid haigusi on juba mõnd aega peetud üheks võimalikeks ohtlikemateks haigustest, mis loomadelt inimestele levida võivad ning nende eest on hoiatatud juba pikka aega, seega tegelikult ei ole pandeemiline koroonaviirus midagi üllatavat.

Praegune leviv koroonaviirus ei ole ka esimene, millega inimesed on pidanud tõsiselt võitlema. Varasemad tuntuimad juhud on Lähis-Ida respiratoorne sündroom (MERS), mis tuvastati 2012. aastal esimest korda Saudi-Araabias ning raskekujuline äge respiratoorne sündroom (SARS), mis räsis maailma 2003. aastal. Õnneks jäi nende leviala aga praeguse viiruse leviku alast väiksemaks ning seetõttu on need hetkel võimalikuks ohuks vaid teatud väikestes piirkondades.

Kuidas COVID-19 levib?

Maailma terviseorganisatsioon (MTO) rõhutab, et viirus levib piisknakkusena. See tähendab, et viirus on võimalik saada nakatunud inimese ligidal seistes, sest see võib lisaks kaugemale levivatele köha- või aevastusepiiskadele esineda ka haige väljahingatavas õhus. Põhimõtteliselt võib seega nakkust edasi kanda ükskõik mil viisil nakatunu poolt välja hingatav õhk. Seetõttu tulekski inimestest püsida vähemalt 2-3 meetri kaugusel.

Teoreetiliselt võib viirus piiskadena õhus püsida kuni kolm tundi, kuid teadlased viitavad, et enamasti see nii kaua siiski õhus ei püsi. Seda, kui kaua haigustekitajad õhus levida võib, mõjutavad paljud tegurid - päikesevalguse hulk, temperatuur ja muud mõjurid, kuid teadlased veel kaardistavad seda, kuidas need täpselt viiruse elueale mõjuvad.

Veel üheks oluliseks nakkuse leviku viisiks on ka pinnad. Kui näiteks keegi köhib või hingab pinnale, siis jäävad piisad ka sinna püsima ning pinna puutumisel ja pärast kätega oma näopiirkonna või ka silmade katsumisel on samuti võimalik haigestuda.

Kuigi teadlased tegelevad veel täpsete mõõtmistega, kaua viirus pindadel ellu jääda suudab, näitavad esialgsed teadusuuringud, et haigus suudab eri pindadel ellu jääda väga erinevalt. Võimalik, et näiteks plastist ja roostevabast terasest pindadel elutseb haigustekitaja koguni mitu päeva. Seetõttu on hädavajalik pindade desinfitseerimine ja pidev kätepesu (vähemalt 20 sekundit). Samuti on oluline köhatada või aevastada kas salvrätti või küünarvarde, vastasel juhul satub viirus kätele ning sealtkaudu ka kõiksugu pindadele.

Millised on COVID-19sse haigestumise sümptomid?

COVID-19 on tervisespetsialistide jaoks nõnda murettekitav ja ka üleilmseks pandeemiaks arenenud seetõttu, et esinevad sümptomid võivad inimeseti väga palju erineda. Nii mõnigi inimene võib haiguse läbi põdeda nii, et peab seda tavaliseks külmetuseks, kohati isegi täiesti ilma sümptomiteta.

Ka ilma sümptomiteta nakatunud inimesed on aga jätkuvalt nakkusohtlikud, levitades haigust näiteks väljahingatavas õhus leiduvate piiskadega. Samas rõhutab Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus (ECDC), et selline levikuviis on hetkel veel ebaselge ning seda uuritakse.

Mis aga üldse COVID-19 koroonaviiruse sümptomiteks on? Maailma terviseorganisatsioon viitab, et hetkel on pidev uurimine käimas ning ajas lisandub uusi võimalikke sümptomeid, kuid kõige levinumad haigusnähud kergemate juhtude puhul on järgnevad:

  • Palavik
  • Väsimus
  • Kuiv köha
  • Raskendatud hingamine
  • Lihasvalud
  • Ninakinnisus
  • Nohu
  • Kurguvalu
  • Kõhulahtisus

Teoretiseeritud on ka teiste võimalike sümptomite, näiteks maitse- ja lõhnataju kadumise, või muude kolmandate sümptomide üle. Hetkel nendele aga teaduslikku kinnitust ei ole ning ka maailma terviseorganisatsiooni ega teiste rahvusvaheliste organisatsioonide sümptomite nimekirjast neid ei leia.

Keerulisemate haigusjuhtude puhul areneb aga välja kopsupõletik, äge respiratoorse distressi sündroom, sepsis ehk veremürgitus või sellest tulenev septiline šokk.

Millal sümptomid avalduvad?

Keskmiselt peaks sümptomid avalduma viie päeva jooksul, kuid need võivad ilmneda 2-14 päevaga, pärast viirusega kokku puutumist. Seega, ei tasu arvata, et peale võimalikku kokkupuudet nakatunud inimese või viirusega on vaja oodata vaid viis päeva. Sellest on tingitud ka välja kuulutatud kahenädalase karantiini nõue.

Keda haigus ohustab?

Andmed näitavad, et kõige suuremad riskirühmad on vanemad inimesed ja krooniliste haigustega inimesed. Eriti suures ohus on inimesed, kellel esineb kõrgvererõhktõbi, diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused, kroonilised hingamiselundkonnahaigused ning kasvajad. Seda infot kinnitavad nii Hiina, USA kui ka Euroopa terviseametid.

Praeguse info kohaselt on kõige väiksem risk lastele. Näiteks Hiinas läbi viidud laiapõhjaline uuring näitas, et alla 18-aastaseid nakatunuid oli vähem kui kaks protsenti ning nendest omakorda vaid kolmel protsendil esines haigus raskel või kriitilisel kujul. See aga ei tähenda, et lapsed ei nakatuks või, et nad ei võiks olla haiguse edasikandjad. Kuna nendel esineb haigus kõige väiksemate tunnustega, võib nende vanavanemate juurde viimine kujutada hoopis täiendavat riski. Seega, lapsed tuleks hetkel vanavanematest eemal hoida.

Samas näitasid Hiina uuringu tulemused, et kõige enim nakatus 50-59-aastaseid ning nende grupist hakkas ka suremuse protsent järsult kasvama. Selle uuringu tulemusi vanusegrupiti saab näha allolevast tabelist.

Vanuserühm Nakatunute hulk Suremusprotsent
0-9 416 0%
10-19 549 0,2%
20-29 3619 0,2%
30-39 7600 0,2%
40-49 8571 0,4%
50-59 10008 1,3%
60-69 8583 3,6%
70-79 3918 8%
80+ 1408 14,8%

Kuidas end viiruse eest kaitsta?

Nagu viidatud, siis kõige paremaks kaitsevahendiks on korralikud hügieeniharjumused - käte pidev pesemine, pindade desinfitseerimine ja enese näo mitte katsumine. Lisaks on oluline ka teiste inimestega distantsi hoidmine (2-3 meetrit), seda eriti juhul, kui inimesel on köha, nohu või muud võimalikud koroonaviirusele viitavad sümptomid.

Maailma terviseorganisatsioon viitab ka, et eriti oluline on see, et kõik inimesed, kes vähegi tunnevad mõnda ülalolevatest sümptomitest, jääksid koju. Nagu öeldud, COVID-19 on väga salakaval viirus ja selle levik on suur just seetõttu, et see võib tekitada ka vaid väga pealiskaudseid sümptomeid. Kuigi ühel kandjal võib haigus tuua kaasa vaid kerge nohu või väsimustunde, võib see aga teise jaoks kahjuks lõppeda intensiivravipalatis või isegi surmaga.

Kuigi ka N95 tüüpi respiraatorid ja maskid kaitsevad viirusesse nakatumise eest, paluvad pea kõik maailma terviseorganisatsioonid ja haiglad, et inimesed ei varuks neid enda kodudesse. Isikukaitsevahenditest on arstiteenuse pakkujatel ja korrakaitseorganitel tõsine puudus ning seda kõikjal maailmas. Iga mitte kasutusel olev koju varutud mask on ohuks tervishoiusüsteemi ja ka meie ühiskonna jätkusuutlikule toimimisele.

Mida teha, kui kardad, et oled nakatunud?

Esimeseks asjaks, mida pärast võimalikku nakatumist teha, on end isoleerida ning püsida kodus. Samuti tuleks sama paluda inimestelt, kellega igapäevaselt kokku puutud, näiteks pereliikmetelt, sealhulgas nendelt, kellel veel haigusnähtusid tuvastatud ei ole.

See tähendab ka seda, et end isoleerinud inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Selleks tuleks abi küsida sõpradelt või tuttavalt ja võimalusel kasutada kontaktivabu kulleriteenuseid. Kui kõik need võimalused puuduvad, palub terviseamet pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Juhul, kui inimesel peaks tekkima sümptomid, soovitatakse puhata, tarbida palju vedelikku ja ravida tekkinud sümptomeid samade ravimitega, millega tavapäraselt. Erandiks on ibuprofeeni sisaldavad ravimid, mille kasutamist hetkel ei soovitata ning mida soovitatakse asendada paratsetamooliga. On oletatud, et ibuprofeen võib põhjustada haiguse ebasoodsat kulgu, kuid seda pole hetkel veel teaduslikult tõendatud. Seetõttu tuleks seda ka hetkel vältida.

Kui tervislik seisund halveneb, tuleks võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Kui seisund on väga tõsine, tuleb kutsuda kiirabi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!