Rail Baltica raudtee ristub Eestit läbival 213 kilomeetril erinevate Eleringi õhuliinide ja gaasitrassidega. Selleks, et taristute koostoimimine oleks ohutu ja toimiks ka pärast uue raudtee ehitamist, on vajalik projekti käigus ümber ehitada kokku viis 330-kilovoldise õhuliini ristumist, kakskümmend kuus 110-kilovoldise õhuliini ristumist ja kuus ristumist gaasitrassidega.

Rail Baltic Estonia ülesanne on raudtee ja trasside ümberehituseks vajalike tööde korraldamine. Elering teeb kogu projekti vältel tehnilist järelevalvet nii projekteerimisele kui ka tööde elluviimisele.

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liikme kohusetäitja Marko Kivila sõnul on oluline, et raudtee ehitamine ei tekitaks häireid võrkude toimimises ja ümberehitustööd saaksid tehtud vastavalt ettenähtud ajakavale. „Elektri- ja gaasitrasside ristumiste ümberehitamisse investeerime suurusjärgus 10 miljonit eurot ning loodame praegust ajakava arvesse võttes tööd lõpetada 2022. aasta lõpuks,“ lausus Kivila.

Foto: Rail Baltic Estonia

„Eleringil on hea meel anda oma panus Rail Baltica suurprojekti, toetades elektertranspordi arendamist ja selle kaudu kliimaeesmärkide täitmist Eestis,“ märkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Esimesed taristu ümberehituse hanked algavad kava järgi märtsis. Võib eeldada, et õhuliini ristumiste ümberehitamine jaguneb 4–5 hanke vahel ja gaasitrasside ümberehitamiseks korraldatakse 2–3 hanget.