Rail Baltica ehitamisel tuleb kasutusse põlevkivi aheraine

Rail Baltica ehitus on alanud ja tehtud on nii maavarade kvaliteedi kui ka piisavuse uuringud. Selgunud on, et täiteliiva asemel saab ehituses osaliselt ära kasutada ka Ida-Virumaa põlevkivi aherainest toodetud lubjakivikillustikku, ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordinõunik Anti Moppel.

Materjalivajadus Rail Baltica trassi ehitamiseks on nüüdseks juba küllaltki täpselt läbi analüüsitud ja ka kvaliteediproovid tehtud. Eelprojekti alusel on Rail Baltica trassi ehitamiseks vaja ligi 14 miljonit kuupmeetrit eri materjale: tardkivimit, liiva, kruusa ja kvaliteetset lubjakivikillustikku. See läheb erinevatesse konstruktsioonikihtidesse ja kaasnevatesse teedesse. Eelprojekt toob välja, et lõviosa sellest läheb vaja täiteliiva trassi vahekihiks.

„Koostöös TalTechi ja Eesti Energiaga tehtud uuringute järgi saab osa Eesti trassilõigu ehitamiseks vajaminevast täiteliivast, hinnanguliselt kuni kolm miljonit kuupmeetrit, katta põlevkivi aherainest toodetud tavalise lubjakivikillustikuga,“ selgitab Anti Moppel. „Aherainest toodetud lubjakivi sobib kindla retsepti järgi liivaga kombineerituna raudteede ehitamise täitematerjaliks ja seda eelkõige muldkeha alumistes kihtides. Samuti sobib see väiksema liiklusega teede ja ehitusplatside-ladustamisalade täiteks.“

Põlevkivi tootmisjääkide kasutamine on oluline keskkonnahoiu aspektist. „Täidame aheraine kasutamisega kahte peamist eesmärki: pisendame keskkonna jalajälge ja vähendame vajadust maavarade täiendava kaevandamise järele. Samuti toetame tootmisel tekkinud kõrvalsaaduste kasutamist ehk ringmajandust,“ märgib nõunik ja lisab, et täpne materjali kasutamise maht saab paika juba põhiprojektis.

Vajadust täiendavate maavarade järele senistele uuringutele tuginedes siiski välistada ei saa. Esiteks ei ole Rail Baltica lubjakivikillustiku ja liiva-kruusa vajadust võimalik kõikjal aherainega asendada ning ka maavarade levik ja kasutusvõimalused on piirkonniti erinevad. Eriti arvestades, et materjale vajavad korraga nii tulevased suured maanteede arendused kui ka ehitussektor üldiselt.

Rail Baltica ehitusmaavarade uuring on arvestanud peamiselt raudteetrassi ääres olevaid maardlaid ehk analüüsitud on varade olemasolu trassist 50 km raadiuses. Tulemused näitavad praegusi kaevandusi arvestades, et trassi ehitamiseks vajamineva liiva, killustiku ja kruusa mõningane nappus on Rapla- ja Pärnumaal ning kvaliteetse karbonaatkivimi vähesus Harjumaal. Tehtud uuringud arvestavad juba ka teisi töösolevaid objekte.

„Kokkuvõtlikult, kui arvestada ainuüksi Rail Baltica vajadusi ja ümbruskonna kaevanduste mahte ning ka põlevkivi aheraine kasutusvõimalusi, siis on meil suures osas olemas ja kasutada kvaliteetne materjal. Nüüd tuleb leida mõistlikud lahendused, et korraga saaks ehitatud nii Rail Baltica kui ka teised taristuprojektid, olgu tellijaks omavalitsus, maanteeamet või eraettevõtted.“