Sel aastal Eestis tegutsemist alustanud plagiaadi kontrollimise veebisaidi plag.ee esindaja Arturas Vinckevicius kommenteeris toimuvat: „Kui ülikoolid uksed kinni panevad, võib õpilaste elus esineda kaost, kus kõik jääb lihtsalt seisma. Samas, tänapäevases modernses ühiskonnas kohanevad paljud riigid muutuva olukorraga väga hästi. Paljud ülikoolid lähevad tavapäraselt õppelt üle internetipõhisele õppele, kasutades näiteks selliseid videoplatvorme nagu Skype.“ Peale selle on ka palju muid suhtlemiskanaleid, teiste seas näiteks Discord ja Messenger. Nendes rakendustes on õpetajal võimalik teha videokõne kas siis iga õpilasega eraldi või kümnete õpilastega korraga. Videokõne kasutuselevõtt võib aga nõuda mõlemalt poolelt lisaaega ja -ressursse, et platvorm endale selgeks teha.

Kiire kohanemine toob kaasa õpikeskkondade ülekoormuse

Põhikoolidel, gümnaasiumidel, kutsehariduskeskustel, ülikoolidel ja teistel haridusasutustel oli sisuliselt kolm päeva uue hariduskorra kasutuselevõtuks ja selle kohta info levitamiseks. Ilmselgelt on uus koduõppesüsteem tekitanud esimestel kasutuspäevadel palju muret ja segadust. Juba esimesel päeval oli eKool täiesti maas, kui sinna üritas korraga sisse logida mitu tuhat õpilast. Uue keskkonna suurem aktiivne kasutamine, olgu see siis eelmainitud eKool, Stuudium, Moodle või mõni muu veebisait või äpp, võib veel lähiajalgi probleeme põhjustada. Õpilaste jaoks on harjumatu õppida iseseisvalt ja ilma tavaliselt kättesaadava kohese kõrvalise abita.

Õpetaja töö muutub praeguses olukorras keerulisemaks

Iseseisev kodus õppimine toob kaasa plagieerimise kasvu, sest õpetajal on võimatu kõikide õpilaste töid personaalselt kontrollida. Meili teel suhtlemise tõttu suureneb ajutiselt ka õpetajate üldine koormus. Kontrolltööde ja hindeliste ülesannete puhul on õpetajal võimatu õpilase aususes ja plagiaadipuhtuses täiesti kindel olla. Internet võimaldab väga kiiresti infot kohandatud sihtgrupile edastada, mis klassiruumis ei ole võimalik. Plag.ee statistika järgi kasvas näiteks Tšehhis ja Slovakkias plagiaatide määr ülikoolide sulgemisel ning koduõppele asumisel koguni 50%.

„Näeme, kui palju õpilasi tuleb iga tund meie veebilehele ja hoiame nende riikide õpetajatega aktiivselt ühendust. Pärast algset paanikat algab rutiinne koduõpe, mis tähendab suureneva paberitöö mahuga paralleelselt plagiaatide arvu kasvu,“ seletab Vinckevicius. Ta mainib, et statistikat ei ole võimalik näha, sest plag.ee on tegutsenud Eestis alles lühikest aega, kuid ta usub, et Eesti õpilased kirjutavad tulevatel nädalatel aina rohkem.

Praegu ei ole kindel, kui kaua see olukord täpselt kestab. Valitsuse sõnul vaadatakse viiruse levik ja võimalikud piirangutest vabastamised üle iga kahe nädala tagant, kuid praeguste prognooside alusel ei pääse Eesti õpilased klassiruumidesse veel ka järgmise kahe nädala jooksul pärast esimest olukorra hindamist. Koduõppe tõhusus ja plagieerimiskontrolli kasutamise sagenemine on praegusel hetkel küsimärgi all ning alles lapsekingades. Loodame, et see võimalik hall ala haridusteel ei too kaasa pikaajalisemaid halbu tagajärgi ja et Eesti õpilased jäävad ausaks ning jätkavad oma koolitöödega koduseinte vahel sama usinusega nagu klassiruumis.

Jaga
Kommentaarid