Saatkond suleti 2014. aastal, Ungari valitsus põhjendas seda toona rahapuudusega. Samal aastal sulges oma saatkonna Ungaris ka Eesti, kes põhjendas seda välisteenistuse paindlikkuse ja vähese konsulaartegevusega. Eesti avas saatkonna Budapestis uuesti 2018. aastal.

Reinsalu märkis avamisel, et saatkonna taasavamise otsus on positiivne märk kahe riigi suhete tugevnemisest. Ministrite kohtumisel sõlmiti vastastikuse mõistmise memorandum, mille eesmärk on edendada humanitaarabi pakkumist tagakiusatud usuvähemustele. Szijjártó sõnul puudutab see eelkõige Lähis-Idas ja mujal elavaid kristlasi, keda ta nimetas maailma kõige tagakiusatumaks usuvähemuseks.

„Eesti ja Ungari liit ei põhine üksens huvidele, vaid ka jagatud väärtustele,” märkis Szijjártó. Ministri sõnul on nende väärtuste seas soov kaitsta Euroopa elulaadi, rahvuslikku identiteeti ja kristlikku kultuuripärandit. Mõlemad ministrid rõhutasid, et EL-i välispiir peab olema kaitstud ja Kreeka piirivalvet tuleb selleks aidata. „EL-i piiri ületamist illegaalset ei tohi sallida,” ütles Szijjártó.

„Eestil ja Ungaril on mitmeid ühiseid huvivaldkondi,“ leidis ka Reinsalu. „Usuvabaduse alliansi kontekstis arutasime usu- ja sõnavabadust. Samuti on Eestil ja Ungaril sarnane arusaam riikide suveräänsusest migratsiooni kontekstis. Jagame muret rändeküsimustes ja hinnangut olukorrale Kreeka-Türgi piiril. Tutvustasin Eesti samme Kreeka abistamisel nende piiri kaitsel. Nii Eesti kui ka Ungari seisukoht on, et Kreekat tuleb aidata ning Euroopa Liidu välispiire kaitsta.“

Ministrid rõhutasid üksmeelset toetust EL-i laienemisele Põhja-Makedooniasse ja Albaaniasse. Szijjártó tõstis esile ka majanduskoostööd. „Meie liit ei põhine lõpuks ka ainult väärtustele, vaid ka majanduslikule kasule,” märkis minister, kiites ettevõtte Transferwise hiljutist otsust Budapesti kontori töötajate arvu kahekordistada.