Vahistamised avalikustas reedel kuningliku perekonna liige ja kuninglikule perekonnale lähedane isik, kes rääkisid anonüümsuse tingimusel, sest kroonprintsist avalikult kõnelemine võib ohtu seada nende heaolu, vahendab The New York Times.

Mõjukaimaks kinnipeetuks oli kuningas Salmani noorem vend prints Ahmed bin Abdulaziz, kes oli mõnda aega osade pereliikmete ja teiste kriitikute suur lootus tõkestama kroonprints Mohammedit troonile astumast.

Temaga koos vahi alla võetud endine kroonprints Mohammed bin Nayef on endine siseminister, kes arendas muu seas ka aastaid tihedaid sidemeid Ameerika Ühendriikide luureagentuuridega. Ametisse astunud 34-aastane kroonprints tagandas ta mõlemast rollist 2017. aastal ja ta on sellest ajast saadik olnud koduarestis.

Ka tema noorem vend, prints Nawaf bin Nayef peeti sel nädalal kinni.

Saudi Araabia valitsus ei ole kinnipidamistest ise teatanud ning Washingtonis asuva Saudi Araabia saatkonna ametnik keeldus reedel teemat kommenteerimast.

Kolme kuningliku liikme vahistamine tuleb hapral hetkel kroonprints Mohammedi jaoks, kes on kuningriigi de facto valitseja.

Tema ühepoolne otsus peatada ligipääs Mekale, tõkestamaks koroonaviiruse levikut - käik, mis on islamiajaloos haruldane - on tekitanud kuningriigis ja laiemas moslemimaailmas nurinat. Tema suhtes kriitilised konservatiivid märkisid, et isegi kui ta palverännakud peatas, jättis ta avatuks kuningriiki tema ajal toodud kaasaegsed meelelahutuskohad nagu kinod.

Samal ajal on tema rakendatud plaanid Saudi Araabia majanduse moderniseerimiseks näidanud vähe edusamme või on jäänud ajakavast maha. Tema plaanid müüa riigi naftaettevõtte aktsiad suurel rahvusvahelisel aktsiaturul asendusid väiksema pakkumisega kodumaisel börsil.

Viimastel nädalatel on mure koroonaviiruse leviku mõjude pärast langetanud ka nafta hinda, mis on kuningriigi üheks peamisteks sissetulekuallikaks.

Kroonprints Mohammedi allkirjastatud välispoliitiline algatus, mis viis tänaseks viis aastat väldanud Saudi Araabia sõjalise sekkumiseni Jeemenis, on samuti toonud halbu tulemusi, põhjustades konfliktipiirkonnas humanitaarkatastroofi.

Samuti on ta sattunud välismaal tule alla seoses Saudi Araabia ajakirjaniku Jamal Khashoggi tapmisega kuningriigi esindajate poolt Türgi suurlinnas Istanbulis 2018. aastal.

Salmanid

Üks kinnipidamiste motiive võib olla seotud prints Mohammedi isa, 84-aastase kuningas Salmani vananemisega. Võimalik, et kroonprints üritab vältida pretendente talle mõeldud pärandusele enne, kui ta isa sureb või troonist loobub.

Prints Ahmed ei ole aga andnud märku, et kavatseb kroonprints Mohammedile konkurentsi pakkuda. Prints Ahmedit peetakse perekonnas eriliselt mõjuvõimsaks tegelaseks, sest ta on kuningas Salmani ainus ellujäänud vend. Mõlemad on kuningriigi rajaja pojad. Varem käis troonipärimine vennalt vennale, kuni kuningas Salman nimetas 2017. aastal kroonprintsiks omaenda poja.

2018. aastal kritiseeris ta sekkumist Jeemenis. "Mis on sellel pistmist Saudi Araabiaga?" küsis prints Ahmed, kommenteerides selleteemalisi meeleavaldusi Londonis. "Vastutavad isikud on kuningas ja tema kroonprints."

Kroonprintsi kriitikud hakkasid selle peale prints Ahmedile internetis truudust vanduma. Kuid ta tegi kiiresti selgeks, et ta ei kavatse krooniprintsile konkurentsi pakkuda, tehes avalduse, öeldes, et tema kommentaare on valesti tõlgendatud. Alates sellest ajast näis ta olevat hoidnud oma vennapojaga sooje suhteid.

Prints Mohammed on teadaolevalt juba varem kriitikuid trellide taha heitnud, kõige kuulsamalt 2017. aastal, kui ta pidas Riyadhis Ritz-Carltoni hotellis kinni sadu mõjukaid ärimehi ja kuningliku pere liikmeid.

Valitsus teatas toona, et vahistamised olid osa kõrgetasemelise korruptsiooni tõkestamisest, kuid kriitikute sõnul olid need osa noore kroonprintsi jõupingutustest oma võimu kindlustada.