Türgi avas nädalavahetusel läänepiiri, et migrandid pääseksid edasi Euroopa Liidu riikidesse. Nagu oodata oligi, põhjustas see samm kokkupõrkeid ja pahameelt. Paljud inimesed on jäänud Türgi ja Kreeka piiri vahelisele eikellegimaale lõksu.

Erdoğan ütles, et Türgi ei tule Süüria põgenike uue lainega toime. Ligi miljon süürlast on põgenenud Idlibi piirkonnast Türgi piirile ränkade lahingute tõttu Türgi toetatud mässuliste ja Venemaa toetatud Süüria valitsusvägede vahel.

Türgis on juba 3,7 miljonit Süüria põgenikku ning ka migrante teistest riikidest, nagu näiteks Afganistanist, aga seni ei ole Türgi neid Euroopasse lahkuda lasknud.

Televisioonis üle kantud kõnes ütles Erdoğan, et Euroopa Liit ei anna mingit abi Süüria põgenike ümberasustamiseks "turvatsoonidesse" Süürias.

Pärast seda, kui Türgi avas eelmisel nädalal uksed migrantide lahkumiseks Euroopasse, on Erdoğani sõnul piiri ületanud sajad tuhanded ja varsti miljonid. Erdoğan ei esitanud oma numbrite kohta mingeid tõendeid.

Nagu ka ülal olevalt kaardilt näha, siis suundutaks ennekõike Kreekasse ja selle saartele.

Kas ka Eesti peaks muretsema? Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika juhataja Ruth Annus ütles täna Vilja Kiislerile antud intervjuus, et rändekriisist praegu rääkida ei saa. Ta viitas, et Euroopa Liidu liikmesriigid on 2015 kriisist palju õppinud ja reageerisid ebaseaduslikele piiriületustele Kreekas kohe.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen saatis täna tugeva toetussõnumi Kreekale, kes püüab peatada Türgist üle piiri saabuvaid migrante.

„Meie esimene prioriteet on tagada korra hoidmine Kreeka välispiiril, mis on ka Euroopa piir,“ ütles von der Leyen, vahendab BBC News.

Von der Leyen lubas Kreekale, mida ta nimetas „Euroopa aspida’ks (kilbiks)“, 700 miljonit eurot finantsabi.

Kreeka valitsuse andmetel on alates laupäevast Türgi piiril peatatud vähemalt 24 000 inimest.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell valmistub külastama Ankarat, et arutada Türgiga viimase otsust migrantidele Euroopasse vaba tee anda.

Von der Leyen inspekteeris täna koos Euroopa Ülemkogu presidendi Charles Micheli, Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli ja Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakisega Kreeka-Türgi maismaapiiri.

Von der Leyen lubas Kreekale 700 miljonit eurot abi sisserändega tegelemiseks, Euroopa Liidu piirivalveagentuuri Frontex jõude, mis hakkavad koosnema seitsmest laevast, kahest helikopterist, ühest lennukist, kolmest soojustundlike kaameratega sõidukist ja sajast täiendavast piirivalvurist ning tsiviilkaitseabi, sealhulgas meditsiinivarustust ja -meeskondi ning ajutisi peavarje.

„Kreeka mured on meie mured,“ ütles von der Leyen Kastaniese piiripunktis ajakirjanikele. „See piir ei ole ainult Kreeka piir, vaid see on ka Euroopa piir ja ma seisan siin täna Euroopana teie kõrval… Me oleme täna siia tulnud, et saata väga selge avaldus Euroopa solidaarsusest ja toetusest Kreekale… Ma täis otsustavust mobiliseerida kogu vajalik operatiivne toetus Kreeka võimudele.“

Von der Leyen lisas, et väljendab kaastunnet migrantidele, keda on meelitatud võltslubadustega sellesse meeleheitlikku olukorda.

Mitsotakis ütles, et Kreeka ei allu väljapressimisele.

„See ei ole enam pagulasprobleem,“ ütles Mitsotakis. „See on Türgi jultunud katse kasutada meeleheitel inimesi oma geopoliitilise agenda edendamiseks ja tähelepanu kõrvale juhtimiseks kohutavalt olukorralt Süürias.“

Eilne õhtu Türgi-Kreeka piiril oli vaikne võrreldes nädalavahetuse sündmustega, kui tuhandetel migrantidel tekkisid kokkupõrked Kreeka julgeolekujõududega.

Türgi poolel olid migrandid, kes ootasid piirilinna Edirne ümber, taas liikumas piiri suunas.

Üle mere Kreekasse jõudmist takistas täna tormine meri.