Riigimeedia toimetajatele antakse nimekirjad tundlikest teemadest ja igasugune nende teemadega seotud kajastus nõuab loo saatmist heakskiidu saatmiseks kõrgemale poole, selgub e-kirjadest. Thunbergi puhul öeldi ajakirjanikele, et luba on vaja juba enne temast kirjutama hakkamist, kirjutati ühes kirjas.

Ajakirjanikud ei tea, kes lõpuks artiklite avaldamiseks loa annab, ütles üks anonüümseks jäänud riigimeedia töötaja. Kui miski tundmatute otsustajate poolt tagasi lükatakse, nimetavad toimetajad seda mõnikord eufemistlikult „lahingus langenud” looks.

Ungari kohta on alustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 7 järgset tsensuuriprotseduuri. Peaminister Viktor Orbáni valitsus on süüdistused tagasi lükanud.

Ekraanitõmmised sisemistest e-kirjadest, milles on juhised riigimeedia personalile 2019. aasta teisest poolest, saadeti Politicole anonüümselt. Riigimeedia anonüümseks jäänud töötaja kinnitas nende ehtsust.

E-kirjad on pärit vanemtoimetajatelt, kes töötavad organisatsiooni heaks, mis vastutab riiklike meediaväljaannete eest nagu riiklik uudisteagentuur MTI ning mitmed tele- ja raadiokanalid. E-kirjad näivad keskenduvat eriti uudisteagentuuri kajastusele.

Nimekiri poliitilistest teemadest, mis nõuavad enne avaldamist eriluba, sisaldab migratsiooni, terrorit Euroopas, Brüsselit, kirikuasju, parlamendi-, presidendi- ja kohalikke valimisi ning kategooriat „EL+”, mis katab Euroopat ja mõningaid naaberriike, selgub oktoobrikuisest e-kirjast, millele on alla kirjutanud vanemtoimetaja Sándor Végh.

Mõnikord saadetakse personalile ka juhtumipõhiseid juhiseid. Eelmisel suvel saatis teine vanemtoimetaja Sándor Ráthy välja ringkirja teemaga „greta”.

Enne Greta Thunbergi materjalide kirjutamist peavad ajakirjanikud taotlema peatoimetaja kabineti luba, teatas Ráthy. E-kiri saadeti 14. augustil, kui Thunberg alustas jahiga teekonda Suurbritanniast New Yorki, et pidada kõne ÜRO-s. MTI ei avaldanud Thunbergi reisi kohta ühtki uudist, selgub selle artiklite arhiivist.

E-kirjad kinnitavad ka seda, mida on varem teatanud Ungari päevaleht Népszava. Nimelt anti eraldi käsk, mis keelab riigimeedia töötajatel mainida inimõigusteorganisatsioonide Amnesty International ja Human Rights Watch raporteid.

„Mind informeeris [riigitelevisiooni välistoimetuse juht] Balázs Bende, et me ei avalda Human Rights Watchi ega Amnasty Internationali materjale,” kirjutas vanemtoimetaja Tamás Pintér 8. novembri e-kirjas kolleegidele.

Päev varem oli Amnesty Internationali Ungari osakond korraldanud meeleavalduse Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani vastu, kes Ungarit külastas. Tunde enne e-kirja saatmist avaldas Human Rights Watch video, milles organisatsiooni Budapestis baseeruv vanemuurija Lydia Gall esitles videot Horvaatiast ja Bosnia-Hertsegoviinast tulnud migrantide tagasisaatmisest. See on Ungaris tundlik teema: Ungari politsei on väidetavalt kohati vägivaldselt migrante üle piiri tagasi saatnud. Ungari võimud eitavad igasugust väärkohtlemist.

Ungari ajakirjanikud on juba ammu väljendanud muret, et mõned poliitiliselt tundlikud teemad on riigitelevisiooni kanalites ja uudisteagentuuri kajastuses täiesti puudu.

Riigi omanduses olevad organisatsioonid mängivad Ungari meediaväljal suurt rolli, aga kriitikute sõnul on nende struktuur ja valitsemine läbipaistmatud.

Ajakirjanduslik vastutus riigimeedia tegevuse eest on ametlikult organisatsioonil nimega Duna Media Service Provider, teatas Ungari meediavabaduse eest võitleva vabaühenduse Mérték Media Monitor ekspert Ágnes Urbán.

Urbáni sõnul on aga selle organisatsiooni eelarve ja personal minimaalsed. Seda kontrollib teine organisatsioon, Avaliku Teenistuse Fond, mille juhatus koosneb kolmest liikmest, kelle on delegeerinud valitseva erakonna Fidesz parlamendifraktsioon, kolmest liikmest, kelle on delegeerinud opositsioonierakonnad, ja ühest liikmest, kelle on delegeerinud Meedianõukogu, milles domineerivad Fideszi liitlased. Meedianõukogu nimetab ka juhatuse esimehe.

Praktikas on oluline mõju meedia sisu üle veel ühel organisatsioonil – Meediateenuste Toetuse ja Varahaldusfondil (MTVA). Rahvusvahelised meedia järelevalveorganisatsioonid on kritiseerinud sellist struktuuri läbipaistvuse puudumise eest.