Jazov oli Nõukogude Liidu viimane kaitseminister ja viimane elus olnud Nõukogude Liidu marssal. Kaitseminister oli ta 1987. aasta maist 1991. aasta augustini. Sel ajal tõi ta Nõukogude Liidu väed välja Afganistanist, vahendab Interfax.

Jazov oli ka Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei keskkomitee liige ja keskkomitee poliitbüroo liikmekandidaat alates 1987. aastast. Alates 1990. aastast oli ta Nõukogude Liidu presidendinõukogu liige ja pärast seda julgeolekunõukogu liige.

1991. aasta augustis andis Jazov Riikliku Erakorralise Olukorra Komitee liikmena käsu tuua tankid ja muu sõjatehnika Moskvasse. Pärast putši läbikukkumist Jazov vahistati ja talle esitati süüdistus riigireetmises. 1994. aasta veebruaris sai Jazov amnestia.

2019. aasta märtsis mõistis Vilniuse ringkonnakohus Jazovi tagaselja süüdi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes seoses 1991. aasta 13. jaanuari sündmustega Vilniuse teletorni juures. Karistuseks määras kohus kümneaastase vabadusekaotuse.

2020. aasta 4. veebruaril andis Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu Jazovile ordeni teenete eest kodumaale III järgu „suure panuse eest veteraniliikumise arendamisse ja aktiivse osavõtu eest noorte sõjalis-patriootlikus kasvatamises” ning juubelimedali 75 aastat võidust Suures Isamaasõjas.