Kuid seda tehes on ametivõimud esimest korda tunnistanud, et Xi oli epideemiast teadlik ja osales reageerimises pea kaks nädalat enne seda, kui ta sellest esimest korda avalikult rääkis - ajal, kui viiruse epitsentris Wuhanis üritasid ametnikud ohtu pisendada, kirjutab ajaleht The New York Times.

Uus kirjeldus toonastest sündmustes võib seada Hiina riigipea, aastakümnete võimsaima juhi, otsese surve alla seoses küsimusega, kas tippametnikud tegid liiga vähe, liiga hilja.

Xi ütles eile avaldatud kõnes, et ta esitas 7. jaanuari kohtumisel poliitbüroo alalise komitee, kommunistliku partei kõrgeima nõukogu esindajatega rea nõudmisi koroonaviiruse leviku vältimiseks ja kontrolli tagamiseks. Tavaliselt on komitee nõupidamised salajased ning seal räägitut ei avalikustata.

Ta väitis ka, et andis loa Wuhani ja teiste linnade enneolematuks lukustamiseks 23. jaanuaril. "Olen igal hetkel jälginud epideemia levikut ja edusamme selle piiramiseks, andes pidevalt suulisi korraldusi ja ka juhiseid," ütles Xi oma seotuse kohta.

Xi nõunikud võisid loota, et 3. veebruaril peetud kõne avaldamine hajutab spekulatsioone tema hiljutise taganemise kohta avalikkuse eest ja rahustab rahvast, et teda saab usaldada riigi epideemiast vabastamisel.

Foto: AP

Tänaseks on uudne koroonaviirus ametlikel andmetel nakatanud enam kui 68 000 inimest ja tapnud üle 1650 inimese üle maailma, valdav osa neist Mandri-Hiinas.

"Kõne üldine toon näib olevat kaitsev," ütles California Claremont McKenna nimelise ülikooli valitsemise professor Minxin Pei. "Ta soovib muuta narratiivi, mis on seni olnud tippjuhtkonnale väga ebasoodne."

Kõne, mille Xi pidas kõrgete parteiametnike ees ajal, kui epideemia oli jõudnud paisuda riiklikuks kriisiks, võib seada riigipea uue kriitika alla selle eest, et ta ei reageerinud esialgsele ohule piisavalt kiiresti. Ühtlasi muudab see raskemaks püüdluse lükata süü kohalike ametnike kaela selle eest, mida paljud näevad valitsuse varajase veana epideemiale reageerimisel.

Valitsuse uus versioon toonastest sündmustest tõstatab ka küsimusi selle kohta, mida tippjuhid tol ajal teadsid ja milliseid juhiseid nad nende teadmiste põhjal välja andsid.

Tõsiasi, et Xi kutsus jaanuari alguses kokku riigi kõrgeima poliitilise organi, näitab, et koroonaviirust peeti juba toona kõrgeimal tasemel murettekitavaks - tema hilisema vaikimise tegi see aga veelgi silmatorkavamaks, leiavad eksperdid.

"Näib, nagu tahaks ta näidata, et "me ei maganud autoroolis"," ütles Freeman'i strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Hiina õppetooli juht Jude Blanchette. "Kuid see paistab välja nii, et "me teadsime, et see on probleem, kuid ei löönud häirekella"."

Foto: Scanpix

Veebruarikuu algul peetud kõnes teatas Xi oma rahulolematusest madalama astme bürokraatidega nende "puuduste" pärast partei kõrgema astme direktiivide rakendamisel.

Jaanuari alguses andsid Wuhani ametnikud välja avalduse, milles väitsid, et viiruse levik inimeselt inimesele on ebatõenäoline. Mõned valitsuse eksperdid nõustusid toona sellega.

Xi väidetavate korralduste andmise järel 7. jaanuaril kohtusid Wuhani linna ametnikud kohalikul iga-aastasel parteikongressil. Wuhani tervisekomisjon teatas samal ajal, et uusi nakatumisjuhtumeid ei ole, kindlaid tõendeid inimeselt inimesele levimise kohta ei ole ja meditsiinitöötajate nakatumist pole toimunud.

Kuid märgid, et poliitikud ja valitsuseksperdid alahindasid uue koroonaviiruse tõsidust, kasvasid. 9. jaanuaril suri 61-aastane mees, kellest sai esimene koroonaviiruse kinnitatud ohver. Juba toona olid mõned Wuhani haiglate arstid piisavalt mures, et hoiatada oma sõpradest kolleege ja eraldada nakkusele vastavate sümptomitega patsiendid teistest haiglasolijatest.