Tappev koroonaviirus kujunes epideemiaks Hiina katse tõttu toimunu kinni mätsida
Wuhani arst Li Wenliang hoiatas 30. detsembril oma kolleege teistes haiglates seoses seni tundmatu viiruse tuvastamisega seitsmel patsiendil. Olukorra tõsidust mõistmata, püüdsid võimud toimuvat mitu nädalat kinni mätsida, kirjutab ajaleht The New York Times.
„Nii hirmutav,“ vastas üks kolleegidest, küsides seejärel: "Kas SARS tuleb tagasi?", viidates 2003. aastal mitmekümnesse riiki levinud epideemiale, mis nõudis 800 inimese elu.
Wuhani terviseameti ametnikud kutsusid Li vaibale, paludes tal selgitada, miks ta seda teavet jagas. Veel kolm päeva hiljem sundis politsei teda allkirjastama avaldust, mille kohaselt oli tema käitumine ebaseaduslik.
Haigus polnud SARS, vaid midagi sarnast: uus koroonaviirus, mis on tänase seisuga jõudnud levida Wuhanist välja üle Hiina ja kogu maailma, tappes vähemalt 304 ja nakatades üle 14 380 inimese - ja see number kasvab iga päevaga.
Valitsuse esialgne reaktsioon epideemiale võimaldas viirusel kiiresti kanda kinnitada, sest kõige kriitilisemal hetkel otsustasid ametnikud selle asemel, et kriisile vastu astuda, seda salajas hoida, vältimaks avalikku ärevust ja poliitilist piinlikkust.
Otsused, mis tehti alates esimeste nakatunute haiglasse jõudmist kuni linna maailmast äralõikamiseni, näitavad, kuidas võitlust surmava viirusega lükati korduvalt edasi.
Võimud vaigistasid neil nädalatel arstid ja teised meditsiinitöötajad punaste lippude tõstmise eest. Ohu tõsidust pisendati ning 11 miljonit Wuhani elanikku jäeti teadmatusse, et nad peaksid end kaitsma. Nad sulgesid küll toiduturu, kust viirus arvatavasti alguse sai, kuid väitsid üldsusele, et seda hakatakse pelgalt renoveerima.
Ametnike vastumeelsus avalikkusele tõtt rääkida tulenes poliitilistest ajenditest, kuna viimased valmistusid jaanuaris toimuvateks iga-aastasteks poliitkongressideks. Isegi juhtumite arvu suurenedes kuulutasid ametnikud korduvalt, et tõenäoliselt pole nakatumist enam olnud.
Hiina valitsuse eksperdid usuvad, et otsusega avalikkust ja meditsiinitöötajaid mitte hoiatada, magas keskvalitsus maha parima võimaluse vältida haiguse epideemiaks kasvamist.
"Küsimus oli tegevusetuses," ütles Hiinat uuriv välissuhete nõukogu ülemaailmse tervise vanemteadur Yanzhong Huang. "Kohalik terviseosakond ei võtnud Wuhanis tarvitusele meetmeid, et inimesi ohu eest hoiatada."
Teadaolevalt tuvastati esimene viirusesse nakatunu millalgi detsembri alguses. Ajaks, kui võimud otsustasid 20. jaanuaril tegutseda, oli haigus muutunud hirmuäratavaks ohuks.
WHO kuulutas uue viiruse sel nädalal ülemaailmseks terviseohuks. Tänaseks on Hiina sisuliselt isolatsioonis. Miljonid hiinlased ei tohi oma kodukohast lahkuda. Valdav osa lennufirmasid on lõpetanud mandri-Hiinasse lendamise ning riigid ei soovita oma kodanikel Hiina reisida ega seal viibida.
2019. aasta viimasel päeval pärast seda, kui doktor Li sõnumit grupivestlusest väljaspool jagati, keskendusid võimud aga narratiivi kontrollimisele. Nad teatasid toona, et uurivad kaheksat inimest seoses puhangu kohta kuulujuttude levitamisega.
Tol samal päeval otsustas Wuhani tervisekomisjon "kuulujuttudest" tingituna viimaks tunnistada, et 27 inimest põeb teadmata põhjusel esinevat kopsupõletikku. Avalduses aga öeldi, et mingit põhjust muretsemiseks ei ole. "Haigus on välditav ja kontrollitav," teatas valitsus.
Doktor Li läks pärast noomitust tagasi tööle. 10. jaanuaril ravis ta patsiendil glaukoomiat. Ta ei teadnud, et naine oli juba koroonaviirusesse haigestunud, saades nakkuse tõenäoliselt oma tütrelt. Nad mõlemad jäid haigeks. Nii ka doktor Li.
