Hiinast alguse saanud viirus on levinud ka juba riigi piiridest väljapoole – Jaapanisse, Taisse ja Lõuna-Koreasse. Tartu Ülikooli rakendusviroloogia professor Andres Merits ütles aga, et Eestisse viirus tõenäoliselt ei jõua ning eestlastel muretsemiseks põhjust ei ole. Merits arvab, et viiruse levik saadakse peagi kontrolli alla.

Merits sõnas, et viiruse leviku keskmeks on turud. Ta ütles, et tõenäoliselt jõudis viirus inimesteni turgudel müüdava liha või mõne muu toidu kaudu. Professor Meritsi hinnangul on viiruse allikaks nahkhiired. Merits selgitas, et viiruse epitsentri Wuhani linna lähedal on koopad, kus elavad nahkhiired.

Ilmselt oli viiruse edasikandjaks mõni inimene, kes nahkhiirtega kokku puutus. Professor ütles, et varasemate sarnaste viiruspuhangute põhjal saab väita, et selliseid viirusi kannavad inimesteni peaaegu alati nahkhiired. Meritsi hinnangul on juba väga ammu teada, et sellist laadi viirused eksisteerivad.

Merits ütles, et see on üks järjekordne juhtum mitmest varasemast. ,,See ei jää ka viimaseks. Seal piirkonnas on viirusi nagu muda,” ütles Merits. Ta sõnas, et ei tea täpselt, kuidas viiruse ülekanne toimub, aga tõenäoliselt käib nakatumine kas õhu või pindade kaudu.

Merits arvab, et selliste olukordadega peab lihtsalt leppima. Viiruse puhul ei saa teha mitte midagi. Vaja on kainet mõistust. ,,Me ei tea kunagi, kust järgmine viirus välja kargab,” ütles Merits. Me teame maailmas levivatest viirustest väga vähe – ligi 99% olemasolevatest viirustest on meile teadmata. Merits sõnas, et Hiina meditsiin on heal tasemel ning sealne teaduslik kompetents on väga suur. Seepärast ei pea selle haiguspuhangu pärast üleliia muretsema.

Troopilistes regioonides on palju nahkhiiri, kelle kolooniate tihedus on väga suur. ,,Kui meie nahkhiired praegu magavad, siis seal on nad liikvel,” ütles Merits. Selliseid viiruspuhanguid on palju kohtades, kus on suured nahkhiirekolooniad – Tais, Aafrikas, Indias või Indoneesias. Merits ütles, et neis riikides ei panda viiruspuhanguid lihtsalt tähele.

Tegemist on koroonaviiruse tüvega. Viirusliku päritoluga haiguse käik on sarnane kopsupõletikule - inimesel tekib palavik, hingamisraskused ja kopsukahjustused.