Novaja Gazeta valitsuse allikate sõnul oli uudis valitsuse tagasiastumise kohta uudis kõigi, sealhulgas kõrgete riigiametnike jaoks.

„Viimane kord käisid jutud tagasiastumisest enne strateegilise arengu ja riiklike projektide nõukogu istungit detsembris,” ütles üks allikas Novaja Gazetale. „Siis olid kuuldused, et nõukogus tehakse peapesu ja kabinet astub enne uut aastat tagasi. Aga istung läks enam-vähem positiivselt, kõik rahunesid. Üheski ministeeriumis ei teatud eesseisvast tagasiastumisest midagi, isegi kõrgemal tasemel. Lisaks sellele ei olnud kursis ka minu kolleegid presidendiadministratsioonis.”

Medvedevist saab Julgeolekunõukogu esimehe asetäitja. Seni seda ametikohta olemas ei olnud ja ülesannete loetelu samuti ei ole, mis kinnitab tagasiastumise spontaansuse versiooni.

„Ei ole fakt, et Medvedevi poliitiline karjäär on lõppenud, aga ta on igal juhul saadetud reservi,” kommenteeris politoloog Aleksei Makarkin. „Pärast lahkumist peaministri ametikohalt on presidendikandidaadiks pärast seda saada väga keeruline.”

Järgmine peaminister võib osutuda nii tehniliseks tegelaseks, kes jätkab Medvedevi valitsuse liini, kui ka võtmemängijaks järgmisel võimu üleminekul.

„Kõrged ametid uues valitsused võivad saada katsetuseks potentsiaalsete järeltulijate jaoks. Tõenäoliselt algas see lugu selleks, et testida kandidaate, tekitada nende vahel konkurentsi,” ütles Novaja Gazeta allikas valitsuses.

Põhiseadusreformi peavad paljud vaatlejad „kergeks liberaliseerimiseks” ja tasakaalustatuma võimusüsteemi loomiseks. Selle manöövri mõte on selles, et alandada panuseid aparaadis toimuvas võitluses, kuni ei ole lahendatud järgmise presidendi küsimus.

Novaja Gazeta ekspertide arvates käib aga reaalselt jutt parimal juhul dekoratsioonivahetusest (Venemaa jääb presidentaalseks vabariigiks, kuigi võib-olla mitte superpresidentaalseks), aga halvemal juhul revolutsioonist ülevalt poolt, mis ainult tugevdab riigis võimuvertikaali.

„Kõige peamine ja tähenduslikum, mille võib pöördumisest välja tuua, on föderatsiooni hävitamine: regionaalsete võimuorganite volituste fataalne vähenamine, kohalike omavalitsuste purustamine, avaliku võimu põhimõtte moonutamine, kodanike õiguste kaotamine ja nende võrdsuse põhimõtte rikkumine,” kommenteeris riikliku uurimisülikooli Kõrgem Majanduskool põhiseadusliku ja munitsipaalõiguse kateedri professor Jelena Lukjanova.

„Sellise organi nagu Riiginõukogu asutamine, millest saab haldusvertikaal parlamendist kõrgemal, hävitab isegi meie parlamentarismi imitatsiooni,” ütles Lukjanova.

Eriti ohtlik näeb Novaja Gazeta hinnangul välja Putini esimene ettepanek põhiseaduse esimese peatüki paragrahvi 15 muutmiseks. Selles on juttu rahvusvahelisest õigusest. Selle paragrahvi järgi on Venemaa rahvusvahelised kokkulepped tema õigussüsteemi koostisosad ja veelgi enam, neile antakse prioriteet, kui on vastuolu Venemaa seadusandlusega. Putin tegi ettepaneku neid tingimusi muuta, et garanteeritaks „Venemaa põhiseaduse prioriteet meie õigusruumis”.

Põhiseaduse tulevane muutmine võib saada aluseks oma rahvusvaheliste lepingute järgsete kohustuste mittetäitmisele Venemaa poolt, kardavad eksperdid.

Lisaks sellele puudutab paragrahv 15 põhiseadusliku korra aluseid ja seda ei saa muuta lihtsa referendumiga.

„Praegu on selles paketis kõige tugevam (ja arusaamatum) punkt Venemaa seadusandluse prioriteedi kohta rahvusvahelise üle,” selgitas politoloog Gleb Pavlovski. „See punkt asub põhiseaduse kaitstud osades, mis ei kuulu muutmisele Föderaalkogu otsustega. See nõuab põhiseaduse assamblee kokkukutsumist. Ja tõenäoliselt on see punkt nagu punane seljakott kaasatud tähelepanu juhtimiseks raevukatele aruteludele ainult selleks, et see hiljem kõrvale heita. Ma ei välista, et nad kavatsevad mingil hetkel selle assamblee kokku kutsuda, aga see on liiga tõsine poliitiline ettevõtmine, et seda korraldada ainult ühe alampunkti pärast. Kõigi ülejäänud paketis teatavaks tehtud muudatustega põhiseadusreformi raames saab hakkama ka Föderaalkogu.”

Kas võimu ülemineku küsimus 2024. aastal on nüüd lahendatud?

Mõned üleminekustsenaariumid, nagu Venemaa ja Valgevene liitriigi moodustamine, tunduvad nüüd vähem tõenäolised. Ettepanek kinnitada põhiseaduses Riiginõukogu funktsioonid võib tähendada seda, et Putin hakkab pärast presidendiametist lahkumist juhtima just seda struktuuri („Kasahstani stsenaarium”). Muis asjus on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid, märgib Novaja Gazeta.

Pavlovski sõnul ei lahenda võimu ümberjaotamine ülemineku probleemi.

„Töötada saab see ainult praeguse süsteemi sees, kui telefonikõnedega Kremlist määratakse kindlaks riigiduuma päevakord ja valitsuse töö. Kui jutt käib võimu üleminekust, siis eeldatakse hoopis teist režiimi, kus ei ole selliseid võimalusi,” ütles Pavlovski. „See, mis me täna kuulsime, ei ole mingi parlamentaarne süsteem, see on vaid manipulatsiooni vormi muutmine, mis ei hakka tööle ilma Putinita.”